| Frankfurdi börs | |
|---|---|
| Frankfurter Wertpapierbörse | |
.jpg) | |
| Tüüp | aktsiabörs |
| Asukoht | Frankfurt, Saksamaa |
| Koordinaadid | 50° 6′ 55″ N,8° 40′ 40″ E |
| Asutatud | 1585 |
| Omanik | Deutsche Börse |
| Vääring | euro |
| Indeksid | DAX,DAXplus,CDAX,DivDAX,LDAX,MDAX,SDAX,TecDAX,VDAX,EuroStoxx 50 |
| Koduleht | www.boerse-frankfurt.de |
Frankfurdi börs (saksa keelesFrankfurter Wertpapierbörse, FWB) onSaksamaalMaini-äärses Frankfurdis asuvaktsiabörs.
Frankfurdi börsi omanik onDeutsche Börse, mis omab ka Euroopafutuuride vahendussüsteemiEurex ja kliiringuettevõtetClearstream.
Frankfurdi börsi kaudu tehakse üle 90% Saksamaa aktsiatehingutest. Kasutusel on elektrooniline kauplemissüsteemXetra, mida kasutatakse kaViini börsil alates1999,Iiri börsil alates2000 jaBudapesti börsil alates2003. Peamiselt Xetra kaudu avati Saksamaa turg välisinvestoritele ja 47% börsil osalejast on välismaised.
Frankfurdi börsil kaubeldavaid aktsiaid iseloomustavad indeksidDAX,DAXplus,CDAX,DivDAX,LDAX,MDAX,SDAX,TecDAX,VDAX jaEuroStoxx 50. Kauplemine toimub kell 9.00–17.30 ja sulgemisoksjon toimub 17.30–17.35, kuid alates 2003. aasta novembrist saab tehinguid sooritada ka 17.45–20.00 ja alates2006. aastast kuni kella 22-ni, et kaubeldaUSA ajavööndite tööajal.
Börsi tähtsaim indeks on DAX (Deutschen Aktienindex), mis koosneb Saksamaa 30 suurima börsiettevõtte aktsiatest. Selle indeksi muutumine iseloomustab kogu Saksamaa majanduse käekäiku.
Tänapäeval on börsi kogukäive 5,2 triljoniteurot aastas. Sellega on ta maailma suuruselt kolmas börs käibe poolest ja teine börsturukapitalisatsiooni poolest.
Frankfurdi börsi alged pärinevad9. sajandist, kui keiserLudwig Sakslane andis välja vabastuskirja, millega lubas Frankfurdis pidada fikseerimata hindadegalaatu.16. sajandiks oli Frankfurt arenenud jõukaks ja asiseks linnaks, millemajandus põhineskaubandusel ja finantsteenustel. Tähtis koht linnas olirahavahetajatel, sestSaksa-Rooma riigis puudus ühtnevaluuta.
1585 asutati linnas börs, mis kehtestas ühtse tasurahavahetuse eest. Järgmiste sajandite jooksul kasvas Frankfurdi börs üheks maailma suurimaist, jäädes alla üksnesLondoni jaPariisi börsile.
1625 avaldati esimene ametlik kursitabel, mis sisaldas 12 kullasordi hinna sõltuvalt puhtusest.1721 avaldati esimene ametlik valuutakursside tabel, mis sisaldas 18 valuuta vahetuskursi.
17. sajandi lõpus hakati börsil kauplemavekslite javõlakirjadega, mis võimaldas ka eraisikutel investeerima hakata.1808 asutati Frankfurdiskaubanduskoda, millest sai hiljem avalik-õiguslik institutsioon.
1843 avati vanalinnas Pauli väljakul (Paulsplatz) esinduslik börsihoone, millearhitekt oli Friedrich August StülerBerliinist. See hoone on säilinud ja seda nimetatakse vanaks börsihooneks (Alte Börse).
1874 kolis Frankfurdi börs uude hoonesse Börsi väljakul (Börsenplatze). Selle hoone arhitektid olid Heinrich Burnitz ja Oskar Sommer.
Esimese maailmasõja järgnehüperinflatsioon suurendas börside tähtsust. Raha polnud mõtet hoida, see kaotas väga kiiresti väärtust, seevastu väärtpaberid, eritiaktsiad, võimaldasid sääste säilitada.
Natsionaalsotsialistide võimu ajal oli börsi tegevus pärsitud. Valitsus ei näinud meeleldi, et kodanikud paigutavad oma sääste mujale kui sõjatööstuse heaks.1944. aasta pommitamiste ajal töötas börs uue börsihoone keldris, märtsist septembrini1945 oli suletud.
1949 nimetati Frankfurdi börs Saksamaa juhtivaks aktsiabörsiks. See tõi endaga suure hulga riigisiseseid ja rahvusvahelisiinvesteeringuid. Frankfurdi tähtsust suurendasEuroopa Keskpanga rajamine linna.1956 hakati kauplema ka välismaiste aktsiatega.
Börsi tegevust korraldava ettevõtte nimi oli kuni1993 Frankfurdi Väärtpaberibörs (Frankfurter Wertpapierbörse), sel aastal sai see ettevõte oma tänapäevase nimeDeutsche Börse AG.
