 | See artikkelvajabtoimetamist.(September 2014) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Flandria krahvkond Graafschap Vlaanderen 862–1795 | |
  Lipp Vapp | |
.svg) Flandria krahvkond 1350. aastalMadalmaade jaSaksa-Rooma riigi suhtes. Krahvkond paiknes seal, kusPrantsusmaa jaSaksa-Rooma riigi vaheline piir kohtusPõhjamerega | |
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Brugge, hiljemGent jaLille |
Flandria krahvkond (hollandiGraafschap Vlaanderen,prantsuseComté de Flandre) oli ajalooline territooriumMadalmaades. Alates 862. aastast olidFlandria krahvid üks algsest kaheteistkümnestPrantsusmaa kuningriigivasallist. Sajandeid moodustasid nende valdused ümberGenti,Brugge jaIeperi linna ühe Euroopa jõukama piirkonna.
1477. aastani paiknesPrantsuse süseräänsuse alune alaSchelde jõest läänes ja seda kutsuti "Kuninglik Flandria" (hollandiKroon-Vlaanderen, prantsuseFlandre royale). Peale selle valdasid Flandria krahvid 11. sajandist ka maad jõest idasSaksa-Rooma riigi läänina; ala kutsuti "Keiserlik Flandria" (Rijks-Vlaanderen võiFlandre impériale). OsanaBurgundia Madalmaadest aastast 1384 läks krahvkond pärastMadridi rahu aastal 1526 jaDaamide rahu 1529. aastal lõpuks Prantsuse võimu alt keiserliku kontrolli alla.
1795. aastal liidendatiAustria Madalmaade territooriumPrantsusmaa Esimese Vabariigi poolt ja läks aastal 1815 äsja loodudMadalmaade ühendkuningriigile. Endine Flandria krahvkond, pealePrantsuse Flandria, on ainus keskaegse Prantsuse kuningriigi osa, mis ei ole tänapäeva Prantsusmaa osa.
Flandria jaflaami (hollandiVlaanderen,Vlaams) on tõenäoliselt tuletatudfriisi *flāndra ja *flāmisk (vanafriisiflamsk), mille juured ongermaani *flaumaz, tähendusega "üleujutus". Flandria rannikuala oli 3.–8. sajandiniPõhjamere poolt kaks korda päevas üle ujutatud ajal, kui rannikut külastasid sageli friisi (karja)kaupmehed ja arvatavasti osaliselt asusid sinna.
Flaami rahvast on esmamainitudpüha Eligiuse (u 590–660) biograafias "Vita sancti Eligii". See töö kirjutati enne aastat 684, kuid on tuntud alles aastast 725. See töö mainib "Flanderenses", kes elasid kohas nimega "Flandris".
Ajaloolise Flandria krahvkonna geograafia kattub vaid osaliselt tänapäevaFlandria piirkonnaga Belgias, kuigi ka seal ulatub see üle Lääne-Flandria ja Ida-Flandria. Osa ajaloolisest krahvkonnast on nüüd Prantsusmaa ja Hollandi osa. Krahvkonna hõlmatud maa on laiali üle:
Pikemalt artiklisFlandria vapp
Flandria krahvkonna vapi lõi väidetavaltElsassi Filips, Flandria krahv aastatel 1168 kuni 1191; roniv või raevutsev must lõvi kuldsel väljal. LoosKuldkannuste lahingust mängivad vapp ja vastav lahinguhüüdVlaendr'n den leeuw ("Flandria, lõvi!") olulist rolli flaami teadvuse moodustamisel, mida hiljem populariseeritiHendrik Conscience'i raamatus "De Leeuw van Vlaanderen". Seetõttu elab krahvkonna vapp edasiflaami kogukonna vapina.
Räägitakse, et Elsassi Filips tõi lõvilipu endaga kaasapühalt maalt, kus ta aastal 1177 vallutas selle väidetavalt saratseeni rüütlilt, kuid see on müüt. Lihtne fakt, et lõvi ilmus tema isiklikule pitserile aastast 1163, kui ta ei olnud veelLevandis ühtegi sammu teinud, lükkab selle ümber. Tegelikult järgis Filips Lääne-Euroopa trendi. Samal perioodil ilmusid lõvid kaBrabanti,Luksemburgi,Hollandi,Limburgi ja teiste territooriumide vappidele. On kummaline, et lõvi heraldilise sümbolina kasutati enamastiSaksa-Rooma riigi piiriterritooriumidel ja naaberriikides. See oli tõenäoliselt viis näidata sõltumatust keisrist, kes kasutas oma vapilkotkast. Euroopas oli lõvi hästituntud kujund Rooma aegadest alates, läbi selliste tööde naguAisopose valmid.
Flandria krahvkond kujunes Baldwin I pooltLääne-Frangi kuningaCharles II Paljaspea tütrega abiellumise järel 862. Baldwin I järglased,Flandria krahvid Baldwin II (kes valitses 879–918),Arnulf I Suur (918–965), Baldwin IV Habemik (988–1035) ja Baldwin V (1035–1067), laiendasid valdusi lõunasDouai jaArrase linna arvel ning idas üleSchelde jõe,Genti jaAntwerpeniga. Flandria krahvid olidPrantsusmaa kuningavasallid vasallivaldustega Schelde jõest läänes (Krooni-Flandria,Kroonvlaanderen) ning kaSaksa kuninga vasallid vasallivaldustega Schelde jõest idas (Keiserlik Flandria,Rijksvlaanderen)Saksa-Rooma riigiterritooriumitel.
Sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt läbis Euroopa sügavat kriisi.Viikingid ründasid põhjast,madjarid idast jasaratseenid lõunast. Kõik jätsid maha purustusjäljed. Kahe Frangi riigi keskvõimud olid võimetud organiseerima tõhusat kaitset, mistõttu kaotas rahvas usu ja usalduse oma kaugete valitsejate vastu. Selle võimuvaakumi kiiluvees nägid oma võimalust kohalikud võimurid. Sageli olid nadKarl Suurega seotud inimeste järeltulijad.
Flandria krahvkond pärinespagus Flandrensisgaust, mida juhtis metsnike dünastia, kelle oli ametisse nimetanud Karl Suur, kes oli teinud väikese panuse, ühendades väikesed feodaalterritooriumidFlaami oru kõrgemates osades. Metsnike dünastia tugevdas ka kirikut suhteliselt kõledal maal.
Esimene Flandria krahv oliBalduin I, kes sai krahviks aastal 862, ja sellega on seotud romantiline anekdoot: Balduin põgenes koos Frangi kuningaCharles II Paljaspea tütreJudithiga abiellumise eesmärgil. Judith, kes oli varem olnud abielus kahe Inglise kuningaga, keeldus isa käsust tagasi tulla. Pärast paavsti vahendustegevust leppis Frangi kuningas oma väimehega ja andis talle krahvitiitli ja vastavad feodaalterritooriumid kaasavaraks.
Esialgu mõtlesid Prantsuse kuningad selle teoga tagada Prantsuse põhjapiiri ohutust viikingite rünnakute vastu. Siiski kasutasid krahvid kriisiolukorda ära, liidendades krahvkonnaga ümbritsevaid rüüstatud territooriume. Krahvid laiendasid aastate jooksul esialgse flaamipagus mõju kõigi territooriumide üleSchelde jõest lõunas ja läänes, sealhulgasNeli amti,Zeelandi Flandria,Aalsti linnakrahvkond idas jaArtois' krahvkond lõunas, mis jäi Flandria osaks, kuni sellest sai aastal 1237 eraldi krahvkond. Pärast seda oli Artois' krahvkond eraldi tiitliga mitu korda siiski Flandria krahvi alluvuses, kuni Prantsuse kroon selle neelas.
Flandria krahvi (1037–1067)Balduin V ja Adela (kes oliPrantsusmaa kuninga (972–1031)Robert II Vaga tütar) tütar,Flandria Matilda (u 1031–1083) abiellus 1053. aastalNormandia hertsogi ja hilisemaInglismaa kuningaWilliam Vallutajaga ja krooniti 1068. aastalInglismaa kuningannaks ning nende järglased olidRobert CurthoseNormandia hertsog,William II Rufus Inglismaa kuningas (1087–1100) jaHenry I Inglismaa kuningas (1100–1135).
.jpg)
Flandria dünastia püsis võimul aastani 1119, kuiBalduin VII suri pärijateta ja krahvkonna pärisCharles Hea Taani dünastiast. Pärast lühikest vahepala NormandiaGuillaume Clitoni ajal (1127–1128) läks krahvkondThierry kätteElsassi dünastiast. Thierry (1128–1168) ja tema järglaseElsassi Filipsi ajal Flandria tähtsus ja võim kasvasid.
12. sajandi teisel poolel oli krahvkonnas suure õitsengu periood, kuiElsassi Filipsil õnnestus oma naise pärandina liidendada FlandriagaVermandois krahvkond. Tema kontrolli all olevad territooriumid ulatusid siis 25 kilomeetriniPariisist ning olid suuremad kui temasüseräänisanda,Prantsuse kuningaotsekontrollitavad territooriumid.
Elsassi dünastia valitsemise ajal arenesid linnad ja tekkisid uued institutsioonid. AsutatiGravelines'i,Nieuwpoorti,Damme,Biervlieti,Dunkerque'i jaMardycki sadam, samutiCalais' sadamLa Manche'i ääres Filipsi vennaElsassi Mathieu poolt.Kolonisatsiooni kõrval toimisid sadamad kaAa,Yseri jaZwini jõe mudastumise vähendajatena, mis ohustasid ligipääsuSaint-Omerile,Ieperile jaBruggele. Biervliet teenis kaHollandi mõju nurjajana.
Kaubanduspartneriteks olidInglismaa,Baltimaad jaPrantsusmaa merd pidi ningReinimaa jaItaalia maad pidi. Villakaubandus Inglismaaga oli eriti tähtiskalevitööstuse tõusule Flandrias. Paljude Flaami linnade rikkus (nagu nende kellatornid ja riidesaalid tunnistavad) tulitekstiilitööstusest. Peale selle oli teraviljakaubandus Inglismaaga ja läbi HollandiHamburgiga samuti tähtis.Saint-Omerist sai 12. sajandil kõige tähtsam transiitsadam Prantsuse veinile. Need olid Flaami kaupmeeste läbimurdesajandid, koos oma kaubavahetusega Inglismaa, Baltimaade ja Edela-Prantsusmaaga, samuti kaubateedegaReinimaale ja Itaaliasse, kuigi hiljem vaid Champagne'i aastalaadad. Flandria õitsvad kaubalinnad tegid sellest ühe kõige linnastunuma Euroopa osa.
Aastal 1194 järgnes Elsassi dünastialeBalduin IX teisestFlandria dünastiast.
1204. aastal alistusKonstantinoopolpiiramise järelNeljanda ristisõja ristirüütlitele.Ladina keisririigi keisritroonile on kaks pretendenti:Montferrat’ Bonifatius jaFlandria krahv (1194–1205) jaHainaut' krahv (1195–1205) Baudouin.[1]Ladinakeisriks (1204–1205) valitiBaudouin I, kes krooniti 16. mail 1204Hagia Sophia katedraalis. 1204. aasta paktiga määrati kindlaks, et Ladina keisri valdusse kuuluvad alad moodustavad kolmandiku riigist, õlejäänud osad tuli jagada aga veneetslastest ja frankidest ristisõdijate vahel. Baudouin I-le järgnes keisrina (1205–1216) tema noorem vendHenri I.
13. sajandi algusest peale kuulusBruggeflaami rõivalaatade ringi. Linnakaupmehed asutasidkaubakontoreid teisteski linnades, ka Inglismaal jaŠotimaal.Hansa Liidukogesid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära jasadamat laiendati teisel poolWesterscheldet asuvasseSluisi.13. sajandil oliGentEuroopa suurim linnPariisi järel. Gent oli suurem kuiLondon,Köln võiMoskva.Linnamüüriga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgedelammid olidlambakasvatuseks väga sobivad.Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna.Villa tuli isegiInglismaalt sisse vedada, seetõttu oliFlandria Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes. 1277 saabus Bruggesse esimeneGenova kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuheteleVahemere maadega. Algas kauplemineLevandist päritvürtsidega.Kapitali sissevool koos uuekaubanduse jarahanduse võtetega muutsid täielikult Bruggepanganduse. 1309 avati Bruggesbörs, mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. 1314 saabusid Bruggesse kaVeneetsia laevad.
.png)
Aastal 1278 sai Flandria krahviksGuiDampierre'i dünastiast.Prantsusmaa kuningas tahtis Flandriat lõplikult vallutada ja käivitasFlandria vabadussõja (1297–1305). 12. sajandil territooriumi üha võimsamad autonoomsed linnkeskused aitasid Prantsuse invasioonikatset tõrjuda, võites prantslasi aastal 1302Kuldkannuste lahingus. Kuid lõpuks olid prantslased edukamadMons-en-Pévèle lahingus ja järgnenudAthis-sur-Orge lepinguga (1305) kaotas FlandriaLille'i,Douai jaOrchies Prantsusmaale ja pidi maksma ülisuuri trahve, kuid säilitas oma iseseisvuse Prantsuse kuningriigiläänina.
13. sajandi alguses toimus Flandrias sõdaPrantsusmaa kuningaLouis VIII ja tema onutütre abikaasa, Flandria krahvi jaPortugali printsi Ferdinando vahel. Louis võitis sõja ja vangistas Ferdinando. Sõjas hävisKortrijk, aga hilisemad Flandria krahvid lasksid linna taastada.
Sajandi lõpul vallutasPrantsusmaaFlandria ja liidendas selle. Mõne aasta pärast, 1302 puhkesBrugges prantslastevastane ülestõus, mille käigus18. mail tapeti kõik linna prantslased. Prantsuse kuningasPhilippe IV saatis sõjaväe ülestõusu maha suruma ja11. juulil 1302 toimus Kortrijki lähedalKuldkannuste lahing, milles umbes 8000-meheline prantslaste hästi välja õpetatud ja relvastatud ratsavägi sai flaamlaste umbes 9000-meheliselt jalaväelt, peamiselt lihtrahvalt ja talupoegadelt, hävitavalt lüüa. Prantslastest aadlikke langes sadade viisi, sest flaamlastel oli käsk mitte vange võtta.
1323 tõusid flaamlased üles oma krahviLouis I vastu. Ülestõusnud vallutasid mitu linna, sealhulgas Kortrijki, ja vangistasid Kortrijkis Louis', kes oli vangis 1326. aastani. Alles 1328 suudeti ülestõus maha suruda. Prantsusmaa kuningasPhilippe VI juhtis sõjaväge isiklikult ja saavutasCasseli lahingus selle aasta23. augustil flaamlaste üle otsustava võidu.
Sel perioodil koges Flandria suhtelise õitsengu perioodi koos oma tugeva kalevitööstuse ja mitmekesise kunstiga. Kaubandus Flandrias oli nii ulatuslik, et Madonna ja lapse kujud tehti elevandiluust, mis oli kättesaadav vaid India ookeani kaubandusvõrgustikus. Flaami õitseng vähenes järgmisel sajandil, kuid laialt levinud Euroopa rahvastiku vähenemise tõttu pärast 1348. aastaMusta surma ja kaubavahetuse katkemise tõttu Inglise-PrantsuseSaja-aastase sõja (1338–1453) ajal, ja kasvatasInglise riidetööstust. Flaami kangrud olid 12. sajandil läinudWorsteadi jaNorth WalshamisseNorfolkis ja rajanud villatööstuse.
1379 tõusid flaamlased Louis I pojaLouis II vastu üles. Ülestõusnud suutsid muuhulgas Kortrijki vallutada, kuid lõpuks sekkus asjasse Prantsuse sõjavägi, kes 27. novembril 1382Roosebeke lahingus ülestõusnuid võitis. Ülestõusu juhtPhilipp van Artevelde hukkus ja ülestõus suruti maha. Pärast seda tabas piirkonda uus rüüstamise ja hävitamise laine.
Pikemalt artiklisBurgundia Madalmaad (1384–1506)
Abielu kauduMarguerite III-ga aastal 1369 tegiBurgundia hertsogPhilippe Julge lõpu Flandria iseseisvusele. Flandria muutusValois-Burgundia dünastia valduseks, mida valitsesBurgundia hertsogkond. Aastal 1449mässasGenti linn hertsogPhilippe Hea vastu. Aastal 1453 purustas Philippe mässajadGavere lahingus, lõpetades mässu.
Genti ja Brugge linn toimisid varem peaaegu nagu linnriigid ja püüdsid pärast hertsogCharles Südi surma kinnitada seda positsiooniSuure privileegi abil, mille nad olidBurgundia Marialt, Charlesi tütrelt ja järglaselt välja pressinud. Aastal 1482 see viimane Burgundia valitseja suri, tehes oma noore pojaPhilipp Ilusa uueks krahviks ja oma abikaasaMaximilian I regendiks. Flaami linnad algatasidveel kaks mässu, kuid need suruti lõpuksSaksa-Rooma riigi vägede poolt maha.
1493. aastaSenlisi leping tegi Prantsusmaa ja Habsburgide vahel rahu; lepingu järgi oli Flandria edaspidi Saksa-Rooma riigi territoorium.
Pikemalt artiklisSeitseteist provintsi (1506–1598)Saksa-Rooma keisri (1520/1530–1556) jaBurgundia hertsogi (1506–1555)Karl V ajal sai FlandriaSaksa-Rooma riigiBurgundia ringkonna liikmeks. Krahvkond kaasati hiljemGelderni sõdadesse.
1549. aasta Pragmaatilise sanktsiooniga lahutati Flandria krahvkond ametlikult Prantsusmaast. Sellest saiSaksa-Rooma riigi iseseisev territoorium. See põhiseaduslik akt tegi FlandriastSeitsmeteistkümne provintsi osa, põhiseadustadesMadalmaad, mida sealt alates tuli pärandada tervikuna.
Madalmaadel oli keisririigis tähtis koht. Karli enda jaoks oli see piirkond, kus ta veetis oma lapsepõlve. Kaubanduse ja tööstuse ning rikaste linnade tõttu olid Madalmaad ka tähtsad riigikassale. Võim läks üle Habsburgide Hispaania haruleFelipe II isikus ja kuulus pärast 1556. aastat Hispaania kuningatele.
Steenvoordes (Prantsuse Flandrias) läks aastal 1566 lahtiPildirüüste. Pildirüüste laienes üle koguMadalmaade ning viis lõpuksKaheksakümneaastase sõja puhkemiseni jaSeitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariigi eraldumiseni. Esialgu tegutses Flandria koos põhjapoolsete provintsidega kuiUtrechti uniooni liige ja allkirjastas aastal 1581 ka lahkulöömisakti, kuid aastatel 1579 kuni 1585, "Genti (kalvinistliku) Vabariigina" tuntud perioodil, vallutati see Hispaania armee poolt tagasi.
Pikemalt artiklisPrantsuse Flandria (1598–1713)Flandria jäi Hispaania kontrolli alla. Prantsuse kuningaLouis XIV jõupingutustega annekteeriti kogu lõunapoolne Flandria osa Prantsusmaa poolt ja sai tuntuks kuiLõuna-Flandria võiPrantsuse Flandria. See olukord vormistati aastal 1678Nijmegeni rahuga.
Pikemalt artiklisAustria Madalmaad (1713–1789).jpg)
Pärast Habsburgide Hispaania haru hääbumist sai Flandria krahvideks Habsburgide Austria haru.Maria Theresia ajalAustria Madalmaad õitsesid.
Aastal 1789 puhkes revolutsioon keiserJoseph II vastu. Aastal 1790 olid Flandria krahvkond ja eraldi provintsLääne-Flandria (1713), mis moodustus Prantsusmaa poolt keisrile tagasi antud territooriumidest, kaksBelgia Ühendriikide (1790–1790) asutajaliiget. Nagu ka teised Austria Madalmaade osad, kuulutas Flandria krahvkond oma iseseisvust. See leidis aset 4. jaanuaril 1790 reedesel Genti turupäeval. "Manifest van Vlaenderen" koostatiCharles-Joseph de Graeve jaJan Jozelf Raepsaet' poolt.
Flandria krahvkond lakkas ametlikult eksisteerimast aastal 1795, kui selle annekteeris Prantsusmaa, ja jagati kaheksdepartemanguks:Lys (tänapäevaLääne-Flandria) jaEscaut (tänapäevaIda-Flandria jaZeelandi Flandria).
PärastPrantsuse revolutsiooni krahvkonda ei taastatud, selle asemel jätkasid kaks departemangu oma eksistentsi kui Ida- ja Lääne-Flandria provintsidunitaarsesMadalmaade Ühendkuningriigis ja hiljem, pärastBelgia revolutsiooni,Belgias.
1840. aastal omastas tiitli "Flandria krahv" Belgia monarhia. Reeglina anti see Belgia trooni pärimisjärjekorra teisele liikmele. Flandria krahvi tiitel kaotati kuningliku otsusega 16. oktoobril 2001.
