Ferrimagnetism onmagnetism, mis erinebferromagnetismist selle poolwst, et ferrimagnetilise aine (ferrimagneetiku) spontaanselmagneetumisel ei asetu kõik atomaarsedmagnetmomendid ainult ühes suunas, vaid aine väikestes piirkondades –magnetdomeenides – on erinevat tüüpi aatomite magnetmomendid joondatud vaheldumisi antiparalleelselt. Kuid need vastassuunalised magnetmomendid ei tühista üksteist täielikult (naguantiferromagneetikutes), sest momendid on ühes suunas suuremad kui vastassuunas.
Erinevalt ferromagneetikutest, millest enamik onmetallid, on kõik ferrimagneetikuddielektrikud võipooljuhid.[1] Ferrimagneetikutel on väikeelektrijuhtivus jaanisotroopsed omadused.
Vanim tuntud ferrimagnet onmagnetiit. EnneNéeli poolt ferrimagnetismi ja antiferromagnetismi avastamist 1948 peeti magnetiiti ferromagneetikuks.[2]
Ferrimagneetikud on sarnasedferromagneetikutega selles, et allpoolCurie temperatuuri on nad spontaanseltmagneetuvad, sellest temperatuurist kõrgemal aga magnetiline korrastatus kaob (materjal muutubparamagnetiliseks).
Vahel esineb neil ka punkt allpool Curie temperatuuri, kus vastassuunalised magnetmomendid on võrdsed ja materjali kogumagnetmoment on null. Seda nimetatakse magneetumise kompensatsiooni punktiks, Lisaks sellele võib ferrimagneetikutes leiduda ka impulsimomendi kompensatsiooni punkt, mille juures koguimoulsimoment kaob. See punkt on kriitiline rakendustes, kus vajatakse kiiret magneetumise pöördumist.[3]
Kõige sagedamini kasutatav ferrimagnetiliste omadustega materjalide rühm onferriidid, Kuna ferriidid on keraamilisedoksiidid ja neil on suurelektritakistus, mis pidurdabpöörisvoolusid, siis kasutatakse neidraadiosagedusteljnduktiivpoolide magnetsüdsmike materjalina. Neil on kitsashüstereesisilmus ja seega väikesed ümbermagneetimiskaod.
Püsimagnetitena kasutamiseks peab ferrimagnetilistel materjalidel aga olema võimalikult lai (ristkülikukujuline) hüstereesisilmus. Selliseid ferriitmagneteid kasutatakse igapäevaelus näiteks hoidemagnetitena, samuti püsimagnetitenaelektrodünaamilistes valjuhääldites. Selliseid materjale kasutati varem ka arvutiteferriitmälus (maatriksina paigutatud pisikeste ferriitrõngastena).