Fakt (ladina keele sõnastfactum "tehtud") ontegelikkuses kindlakstehtavasjaolu, mille väljenduseks ontõeneväide. Eristatakse lihtsaid fakte, mis on kindlaks tehtavad vahetuvaatluse teel võikogemuse kaudu, ja tuletatud fakte, mille kindlakstegemine eeldabseletusi,teoreetilist raamistikku või sihipärasteksperimenteerivat tegevust.
Kõige lihtsamas tähenduses on fakt tegelikult aset leidnudsündmus või tegelikkuses eksisteerivseos asjade vahel.
Faktide väljenduseks on faktiväited, mille eripära on, et nad väljendavad midagi tegelikkuse kohta. Faktiväidetest eristatakseväärtusväited, mis väljendavadhoiakuid võiarvamusi. Faktiväide väljendabuskumust, millel on tegelikkusesobjektiivne vaste. Tegelikkuse kohta käiva tõese väite sisu nimetatakse faktiks võitõsiasjaks, vahel katõigaks.
Kindlakstehtud fakte võetakse teatavaks ja neid edastatakse lausetena teadaolevate tõsiasjade kohta, sealjuuresteadmisi faktidest eristatakse teoreetilistestteadmistest. Faktid ei oleautoriõiguse kaitse all, sj ei kohaldata autoriõigustpäevauudistele kui ühiskonnaelu vaatenurgast olulisi fakte väljendavatele kirjutistele.
"Tõsiasi" onsaksa keeles faktiga sünonüümseTatsache (moodustatud sõnadestTat 'tegu' jaSache 'asi') tavapärane tõlkevaste eesti keeles. "Tõik" on 1920. aastatel välja pakutud tehistüvi, mis on moodustatud tüvedetõsi jaseik koondamisel.[1]
SemiootikMihhail Lotmani väitel oneesti keel "poolfaktiivne", st pole samal määral faktiivne naguinglise,vene või saksa keel, eesti keeles on Lotmani arvates küll aga faktiivsed eitavad laused.[2]
Teaduslikud faktid on kindlakstehtavad teadusvaldkonnas kehtivate teooriate raames teadusliku uurimistöö käigus ja nende kindlakstegemisel mängib olulist rolli teadlaste vastastikune kriitika. Erinevalt lihtsatest faktidest on teaduslikud faktid teooriast laetud ja faktidel võib olla konstrueeritud, sh sotsiaalselt konstrueeritud iseloom. Teadusteooriate eesmärgiks on fakte seletada ja tuvastada tegelikkuses uusi fakte. Konkureerivate teooriate raames võib tuvastada eri fakte, ka võivad eri teooriad pakkuda faktidele erinevaid seletusi. Teaduse edenemise mõõdupuuks võib pidada eri valdkondlike faktitüüpide vähenemist ja fakte tuvastavate teooriate ühtlustumist.
Õigusteaduses peetakse faktiks tõendatud asjaolu. Eristatakse õiguslikke väiteid, mis käivad õigusaktide ja nende tõlgenduste kohta, ja sündmuste või asjaolude kohta käivaid faktiväiteid, mida toetavad tõendid ja seletused. Õigus- ja faktiväidete vahele selget piiri siiski ei tõmmata,õiguslikuks faktiks peetakse tõendatud asjaolu, millel on juriidiline tähendus kehtivas õigusruumis.
Ajakirjanduse uudiseloo žanr tugineb faktidel, mida ajakirjanikud teevad kindlaks ja vahendavad erialase tegevuse raames kutsereeglitele vastavalt. Uudiselugudes kajastatavate faktide eripäraks on nende kiire aegumine väljaannete omavahelise konkurentsi tingimustes, mistõttu pakuvad ajakirjanduslikud faktid tegelikkusest sageli osalist pilti ning omavad tähendust kontekstis, st uudiselugude järgnevuses.
Ajakirjandust peetakse ühiskonnas oluliseks faktiteenuse pakkujaks, mistõttu püütakse seda allutadafaktikontrollile, eri ajakirjanduse žanrite nagu uuriv ajakirjandus või andmeajakirjandus puhul püütakse leida täiendavaid viise lugude faktitruuduse tagamiseks.
Fakti olemuse küsimus on filosoofiline küsimus, mida arutatakseteaduse metodoloogia,epistemoloogia jatõeteooriate vaatepunktist.
Kuigi faktide roll ja iseloom eri inimtegevuse valdkondades on erinev, eri käsitlustes võidakse fakte pidada vähem või rohkem seotuks vaimsete, tunnetuslike ja sotsiaalsete protsessidega, omistatakse faktidele isegi kõigerelativistlikemas käsitlustes teatud iseseisvatolemasolu ja kandepinda tegelikkuses. Abstraktses tähenduses võib pidada faktiks kõike, mida on piisavalt hea põhjus uskuda.
Uuskantiaanluse raames sai tavaks vastandada fakte janorme. Fakt osutab selle järgi eelkõige millegi tegelikkusele ehk sellele,et miski on, aga ei ütle,mis see iseendast on. Faktilisus pole seega piisav inimese elu puudutavate otsuste tegemiseks, sh ühiskonna asjade otsustamiseks, ajaloolise tegelikkuse mõtestamiseks jafaktiteaduste metoodika ei kõlba sellisteväärtusi puudutavate valdkondade käsitlemiseks. Nende valdkondade puhul kerkibki fakti asemel põhimõisteks väärtus.
Loogilise positivismi raames seati eesmärgiks kirjeldada tegelikkustprotokollilausete abil, mille terviklik kogum võiks pakkuda tegelikkusest faktiliselt korrektse pildi. SarnaseltErnst Machi ja veel varemFrancis Baconi filosoofiliste ambitsioonidega sooviti eristada filosoofiline spekulatsioon teadmistest ja faktidest tegelikkuse kohta. Kuigi positivistide maksimumprogramm pole teostunud, on neil oluline panus teaduse metodoloogia arengusse.
Martin Heidegger räägib oma peateoses "Olemine ja aeg"inimese olemasolu (Dasein) faktilisusest, millega ta osutab eelkõige inimese surelikkusele, kuid samas on faktilisus seotud olemasoluheidetusega kui selle et-olemise vältimatute karakteristikutega laiemalt. Faktilisust tõlgendatakse siin kogemuse eelteoreetilisest iseloomust lähtuvalt.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Fakt |
