Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke Facebooki lehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis võivad olla korraldatud näiteks linna, elukoha, töökoha, kooli vms asukoha järgi, huvide järgi, konkreetsete ürituste ettevalmistamiseks, loomingu tutvustamiseks või millegi kollektsioneerimiseks, vanadele asjadele uue omaniku leidmiseks jne. 2020. aasta esimeses kvartalis oli Facebookil 1,73 miljardit igapäevast kasutajat ning kuupõhises arvestuses 2,6 miljardit kasutajat.[2][3][4]
Facebook teatas oma iga-aastasel arendajate konverentsil Connect, et nende emafirma uueks nimeks saab Meta, mis on osa suuremast kaubamärgi uuendamisprotsessist.[5]
Facebooki rajasMark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Eduardo Saverini, Andrew McCollumi,Dustin Moskovitzi jaChris Hughesiga, kui õppisHarvardi Ülikoolisinformaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi õppuritele, kuid peagi laiendati seda ka teiste Bostoni piirkonna ülikoolide õppuritele. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolisPhillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
Facebook on viimastel aastatel tekitanud palju poleemikat. Teenus on olnud või on blokeeritud mitmes riigis, sealhulgasSüürias,Hiinas jaIraanis (kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009). Et tööaega ei kulutataks mittesihipäraselt, on paljudes asutustes töötajatel Facebooki kasutamine keelatud. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ja isikuandmete jagamisega kolmandatele osapooltele, mistõttu tehti suhtlusvõrgustikus2010. aasta suve alguses palju muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagejaks on Zuckerbergi endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende loodud lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.
↑"Arhiivikoopia".Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2012. Vaadatud 4. oktoobril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
.svg){kind=logo}
