Fabio Cannavaro (sündinud13. septembril 1973 Napolis ) on endineItaalia jalgpallur (keskkaitsja) ja praeguneGuangzhou Evergrande peatreener. Suurema osa karjäärist on ta veetnud Itaalias.
Ta alustas elukutselise karjääriNapolis enne seitset aastat, mis ta veetisParmas , kellega ta võitis kahel korralCoppa Italia ,1999 Supercoppa Italiana ja1999 UEFA Euroopa Liiga . PärastInter Milanos jaTorino Juventuses mängitud aega osteti ta (koos treenerFabio Capelloga )2006 . aastalReal Madridi , kus ta võitis aastatel 2007–2008Primera Divisióni (tuntud ka kui La Liga või La Liga Santander). PärastTorino Juventusesse üheks hooajaks 2009-10 tagasitulekut suundus taAl-Ahlisse Dubais , kus ta ka lõpetas2011 . aastal pärast vigastusterohket hooaega oma karjääri.
Cannavarot saatis ka eduItaalia jalgpallikoondisega . Ta kuulusItaalia U21 meeskonda , mis võitis kaks korda järjest 1994 ja 1996UEFA Euroopa U21-meistrivõistlused. Pärast enda esimest mängu1997 . aastalItaalia koondises aitas ta koondise2000 . aastalUEFA Euro finaali, ning Cannavaro märgiti võistluse parimate mängijate hulka, temast saiItaalia koondise kapten2002 . aastal pärastPaolo Maldini karjääri lõpetamist. Cannavaro viis Itaalia jalgpallikoondiseSaksamaal toimunud2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel võidule ning tema kaitsmisoskusi tunnustasid Itaalia fännid hüüdnimega "Il Muro di Berlino " ('Berliini müür'), kuna ta suutis viiel korral Itaaliale kindlustada mängud, mille jooksul Itaaliale ühtegi väravat ei löödud, Itaaliale löödi turniiri jooksul ainult kaks väravat. Ta sai auhinnaks hõbepalli (Silver Ball), mis antaksejalgpalli maailmameistrivõistlustel paremuselt teisele mängijale.2009 . aastal sai Cannavarost Itaalia koondises enim mänge mänginud mängija. Ta lõpetas koondisekarjääri2010 . aasta25. juunil – pärast seda, kuiItaalia koondis ei pääsenud2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele .[ 1] Itaalia rahvuskoondises mängis ta 136 mängu ja lõi 2 väravat ja osales neljaljalgpalli maailmameistrivõistlusel , kahelUEFA Eurol ,1996. aasta suveolümpiamängudel 2009 . aastaFIFA konföderatsioonide karikaturniiril . 2020. aasta juuli seisuga on ta mängitud mängude arvu poolestItaalia koondise teine mängijaGianluigi Buffoni järel.
2006 . aastal nimetasFIFA ta maailma aasta parimaks mängijaks, mis tegi temast esimese kaitsja, kes selle auhinna on võitnud. Ta võitis samal aastalBallon d'Ori , ta oli sellel aastakümnendil esimene kaitsja, kes on selle auhinna saanud, ning kolmas läbi aegade, pealeFranz Beckenbaueri jaMatthias Sammeri .2006 . aastal ja2007 . aastal valiti taFIFA World XI koosseisu.2007 . aastal valisLaureus ta kuuest mehest koosnevasse nimekirja "Laureusi aasta sportlane". Ta noorem vendPaolo oli samuti elukutseline jalgpallur ning praegu on ta üksGuangzhou Evergrande treeneritest oma venna Fabio juhendamisel.
Pärast sportlaskarjääri lõpetamist sai Fabiost üksAl-Ahli Dubai treeneritest. Aastatel2011 –2013 oli ta peamiselt ülemaailmne suursaadik ja tehniline direktor ja aastatel2013 –2014 oli ta klubi abitreener.2014 . aasta novembris sai temastHiina klubiGuangzhou Evergrande peatreener.9. juunil sõlmis ta peatreenerina lepinguHiina tugevuselt teise liiga klubiTianjin Quanjian FCga , klubi võitis kohe liiga. Ta taasühinesGuangzhou Evergrandega 2017 . aastal.2019 . aastal oli ta kaHiina jalgpallikoondise peatreener.
