 | See artikkelvajabtoimetamist.(September 2008) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Ettekujutus (inglise keelesrepresentation, ladina keelesrepraesentatio,saksa keelesVorstellung), kakujutlus,ilming,esinemine,avaldumine,idee,mõte on viis, kuidassubjekt enda jaoks midagimõteldavaks võikogetavaks teeb.
Ettekujutus onuusaja filosoofiasse kuuluv mõiste ning saab selle raames terminoloogiliseks allesImmanuel Kanti filosoofias. Varem olikujutlemine seotud pigem reaalse kogemuse kui mõttes kujuteldavaga.
Ettekujutus eristubkujutlusest eelkõige läbi filosoofilise rõhuasetuse. Kui kujutlus on neutraalne mõiste, mis haarab kõikvõimalikke vaimse haaramise, esitamise, sobitamise jms vorme, siis ettekujutuse puhul on rõhutatud, et kujutatakse midagi endaleette, kusjuures kujutleja-kujutaja kui subjekt on ise mingis mõttes selle taga.
Immanuel Kant[1] eristab ettekujutuste (Vorstellung,repraesentatio) seaspertseptsioone (Perzeption,perceptio), mis onteadvusega ettekujutused.
Need omakorda jagunevad subjektiivseteks pertseptsioonideks ehkaistinguteks (Empfindung,sensatio), mis käivad ainult "subjekti kui omaseisundimodifikatsiooni" kohta, ja objektiivseteks pertseptsioonideks ehktunnetusteks (Erkenntnis,cognitio). Tunnetused jagunevadkaemusteks (Anschauuung,intuitus) jamõisteteks (Begriff,conceptus). "Esimene käib vahetulteseme kohta ja onüksik, viimane vahendatult (mittelbar), paljudele asjadele ühine võiva ollatunnuse kaudu."
Mõisted jagunevadempiirilisteks mõisteteks japuhasteks mõisteteks, "ja puhast mõistet, kui tema päritolu on ainultarus (mitte puhtasmeelelisuse pildis), nimetatakseNotio. *Mõistenotsioonidest, mis ületabkogemuse võimalikkuse, onidee, ehk mõistusmõiste."
Teoses "Preisschrift über die Fortschritte der Metaphysik" mainib Kant ettekujutuse liikidena kaemist, aistimist ja mõtlemist.
Aru seob ettekujutused ühtsuseks.
Mõiste on reflekteeritud ettekujutus.Mõtlemine on ettekujutamine mõiste läbi (repraesentare per conceptus).[2]
Hegeli järgi nimetatakse ettekujutusteks "tunde,kaemuse,iha,tahte jne määratletusi, niivõrd kui nendest teatakse".Filosoofias on ettekujutuste asemel "mõtted,kategooriad, lähemalt agamõisted. Ettekujutusi üldse võib vaadelda mõtete ja mõistetemetafooridena. Ettekujutuste omamisega aga ei teata veel nende tähendust mõtlemisele, ei teata veel nende mõtteid ja mõisteid. Ümberpöördult on ka kaks eri asja mõtete ning mõistete omamine ja teadmine, millised on neile vastavad ettekujutused, kaemused, tunded." ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 3)