Esmassuused ehkalgsuused (Protostomia;kreeka keeles 'suu kõigepealt') onpärishulkrakseteülempõhikondakahekülgsetepõhikonda kuuluvloomadealampõhikond[1].
Samasse põhikonda kuulub teinegi suur loomarühmteissuused, millesse arvatakse muuhulgasselgroogsed. Kõige selgem vahe alg- ja teissuuste vahel seisneb varajaselootelise arengu eripäras, nimeltpäraku moodustumises. Kahekülgsetel moodustubembrüo ühele küljeleblastopooriks nimetatav sälk, mis süveneb ja muutubarhenteroniks,söögitoru arengu esimeseks astmeks. Teissuustel muutub esialgne sälk pärakuks, aga söögitoru uuristub lõpuks läbi kogu embrüo ja moodustab selle teise otsa teise avause, millest saabsuu. Sellest pärinebki teissuuste nimi, et suu tekib teises järgus. Algsuused nimetati niimoodi sellepärast, et arvati, et blastopoor moodustab kõigepealt suu ja pärak moodustub hiljem, kui söögitoru läbi embrüo uuristub. Kuid hilisem uuring näitas, et algsuustel söögitoru ei uuristugi läbi embrüo. Selle asemel painduvad blastopoori servad kaheksakujuliselt kokku ning ühe ava asemele tekib niimoodi kaks, mis hiljem arenevadki suuks ja pärakuks.
Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuusteskelett keha pinnal, teisuustel aga keha seessidekoest.
Algsuustel on suhteliselt levinudparasitism. Enamik hulkrakseid parasiite kuulubalamate usside hulka. Neid leidub mitmes teiseski algsuuste klassis, kuigivähelüliste hõimkonnas näiteks mitte.[1]
Paljudes algsuuste rühmades esinebtrohhofoori-tüüpi vastne.
Eluksõhukeskkonnas on kohastunud 4 algsuuste klassi:ämblikulaadsed,hulkjalgsed,putukad jaküüsikloomad. "Loomade elu" hinnangul on just nendes klassides eriti kõrgelt arenenud loomad ja see polevat juhuslik kokkusattumus.[1]
"Loomade elu" eraldab algsuusete alampõhikonnas neli ülemhõimkonda, mis omakorda jagunevad järgmistessehõimkondadesse jaklassidesse:[1]
- alamad ussid (Amera)
- lameussid (Plathelminthes):ripsussid (Turbellaria),imiussid (Tremadota),peitpead (Temnocephala),ketasnapad (Udonelloidea),ainupõlvsed (Monogenoidea),lehtersuud (Gyrocotyloidea),paelussid (Cestoidea)
- ümarloomad (Nemathelminthes):ripskõhtsed (Gastrotricha),keriloomad (Rotatoria),ümarussid (Nematoda),jõhvussid (Nematomorpha, Gordiacea),siilussid (Kinorhyncha),kidakärssed (Acanthocephala),keraskärssussid (Priapuloidea),kummarloomad (Kamptozoa)
- kärssussid (Nemertini)
- hulgalülised (Polymera)
- rõngussid (Annelida):ürgrõngussid (Archiannelida),hulkharjasussid (Polychaeta),väheharjasussid (Oligochaeta),kaanid (Hirudinea),kidavaglad (Echiuroidea),konuvaglad (Sipunculoidea)
- ürgtrahheeloomad (Protracheata):küüsikloomad (Onychophora)
- lülijalgsed (Arthropoda):vähid (Crustaceae),ürgvähid (Merostomata),ämblikulaadsed (Arachnida),hulkjalgsed (Myriapoda),putukad (Insecta),hiidjalgsed (Pantopoda),keelussid (Linguatulida),loimurid (Tardigrada)
- limused (Mollusca)
- vähelülised (Oligomera)
