| Suuruse nimi | Eritakistus |
| Suuruse tähis | ρ (kreeka täht roo) |
| SI ühiku nimi | oom•meeter |
| SI ühiku tähis | Ω•m |
Eritakistus ehk elektrieritakistus onfüüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlastmaterjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivalevooluletakistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena.SI pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m2) ja takistuse ühikoom (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m2 suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m2/m ehk (pärasttaandamist) Ω•m, s.o oom-meeter.
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm2/m, kusjuures 1 Ω • mm2/m = 1•10‒6 Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).
Eritakistuse alusel liigitatakse aineidjuhtideks,pooljuhtideks jadielektrikuteks:
Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.
Ainete eritakistus jatakistuse temperatuuritegur (temperatuuril 20 °C)[1]
| Aine | Eritakistus | Takistuse temperatuuri- tegur 1/K | |
|---|---|---|---|
| Ω • m | Ω • mm2/m | ||
| Hõbe | 1,587•10‒8 | 0,01587 | 3,8•10‒3 |
| Vask (puhas) | 1,678•10‒8 | 0,01678 (kaablivasel 0,0178) | 3,9•10‒3 |
| Kuld | 2,214•10‒8 | 0,02214 | 3,7•10‒3 |
| Alumiinium | 2,65•10‒8 | 0,0265 | 3,9•10‒3 |
| Volfram | 5,28•10‒8 | 0,0528 | 4,4•10‒3 |
| Nikkel | 6,93•10‒8 | 0,0693 | 6,0•10‒3 |
| Valgevask (messing) | 7•10‒8 | 0,07 | 1,6•10‒3 |
| Plaatina | 1,05•10‒7 | 0,105 | 3,81•10‒3 |
| Raud,teras,malm | 1•10‒7…2•10‒7 | 0,1…0,2 | 5,6•10‒3 |
| Plii | 2,08•10‒7 | 0,208 | 4,2•10‒3 |
| Konstantaan | 5•10‒7 | 0,5 | 1•10‒5 |
| Elavhõbe | 9,6•10‒7 | 0,96 | 0,9•10‒3 |
| Nikroom (nikli ja kroomi sulam) | 1,5•10‒6 | 1,5 | |
| Grafiit | 8•10‒6 | 8 | ‒2•10‒4 |
| Germaanium | 4,6•10‒1 | 4,6•105 | |
| Vesi (destilleeritud) | 1•104 | 1•1010 | |
| Puit (kuiv) | 1•104…1•1010 | 1•1010…1•1016 | |
| Polüpropüleen | 1•105 | 1•1011 | |
| Paber | 1•109…1•1011 | 1•1015…1•1017 | |
| Portselan | 1•1012 | 1•1018 | |
| Klaas | 1•1010…1•1015 | 1•1016…1•1021 | |
| Kvartsklaas | 7,5•1017 | 7,5•1023 | |
Kui on teada juhtme materjali eritakistus, juhtme ristlõike pindala ( ‒ ümarjuhtme läbimõõt) ja juhtme pikkus, saab arvutada juhtme takistuse valemiga
Eritakistusepöördsuurus onerijuhtivus, tähisγ (gamma) võiσ (sigma):γ = 1/ρ, mõõtühiksiimens meetri kohta (S/m).
