Diodoros Kronos (kreeka Διόδωρος Κρόνος, 4.–3. sajand eKr) olivanakreekafilosoof,Megara koolkonna esindaja, kes oli päritKaaria maakonnastVäike-Aasias.[1]
Diodoros Kronose isa oli AmeiniasIasosest ning ta õpetajaksApollonios Kronos.[1]Diogenes Laertios väidab oma teoses "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest", et ühel õhtusöögilPtolemaios I-ga esitasStilpon Diodorosele dialektilise küsimuse, millele viimane ei suutnud kohe vastata, mida talle ette heideti ning mistõttu anti talle pilkamiseks hüüdnimi Kronos (vanakreeka ὁ Κρόνος – eesti keeles "vana narr").[1] Diogenes jätkab kirjeldust väitega, et koosviibimiselt lahkununa kirjutas Diodoros probleemist kokkuvõtte ning võttis endalt seejärel ahastuses elu.[2] Selle loo tõepärasuses võib aga kahelda, sestStraboni teose "Geograafia" järgi päris Diodoros Kronose hüüdnime oma õpetaja Apollonioselt.[3]
Diodoros kuulus Megara koolkonnadialektikute hulka ning seetõttu pälvis ta ka hüüdnime Dialektik.[3]Aleksandria Clemensi "Stromata" kohaselt olevat ka Diodorose tütardest saanud dialektikud.[4] Tema õpilastena võib nimetadaDialektik Philonit jastoikute koolkonna asutajatZenonit Kitionist.[5]
Diodoros Kronose filosoofilistest seisukohtadest on teadmised fragmentaarsed. Arvatavasti oli tema peamiseks huviobjektiksloogika. Ta jätkasEubulidese tööd paradokside vallas, olles Diogenes Laertiose väitel "Maskeeritud mehe paradoksi" (vanakreeka keeles ἐγκεκαλυμμένος) ja "Sarvede paradoksi" (vanakreeka keeles κερατίνης) autoriks.[1] (Samas paar lõiku varem nimetab Diogenes Laertios nende paradokside autorina Eubulidest ennast).[6] Märkimisväärseks on peetud Diodorose tööd tulevikku puudutavatekontingentsete propositsioonide vallas, mille osas koostas DiodorosEpiktetose "Kõnede" kohaselt "valitseva argumendi" (vanakreeka ὁ κυριεύων λόγος).[7]
Diogenes Laertios on talletanud väidetavasti Diodoros Kronose kohta kirjutatudKallimachoseepigrammi: "Momos ise kirjutas seinale: "Kronos on tark."" (Vanakreeka αὐτὸς ὁ Μῶμος ἔγραφεν ἐν τοίχοις, "ὁ Κρόνος ἐστὶ σοφός.).[1]