See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklitPartei (perekonnanimi)
Erakond ehkpartei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmetepoliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimisekspoliitilist võimu.
Tänapäevasesdemokraatlikus süsteemis võib erakonda käsitleda sillana ühiskonna ja avaliku võimu vahel.Esindusdemokraatia kontekstis on erakond organisatsioon, millele kodanikud on usaldanud ühiskonnaelu juhtimise kohalikul või riiklikul tasandil.[1]
Tavaliselt lähtub erakond oma tegevuses teatud kindlastmaailmavaatest võiideoloogiast, mis väljendub erakonna põhikirjas ja programmis. Riigisiseselt võivad erakonnad koondudavalimisliitudesse ja moodustadakoalitsioone. Rahvusvahelisel tasandil moodustavad sarnase ideoloogiaga erakonnad sageli koostöö edendamiseks riigiüleseid organisatsioone.
Eestierakonnaseaduses on erakond defineeritud kui Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärk on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on oma olemuseltmittetulundusühing, kuid selle registreerimiseks kehtib liikmeskonna alampiiri nõue – erakonnana registreeritaval ühendusel peab olema vähemalt 500 liiget.[2]
Erakonna liikmeks võib olla ka iga 18-aastaneEuroopa Liidu kodanik, kes elab alaliselt Eestis. Korraga võib kuuluda ainult ühte erakonda.[2]
Sõna "partei" on tänapäevastesse keeltesse tulnudladina keelest, kus sõnapars tähendab 'osa tervikust'.Eesti keelde on see üle võetud laenunasaksa keelest. Enne tänapäevase tähenduse omandamist kasutati seda sõna näiteks ka luure- või rüüstesalga kohta (saksa keelesPart(h)ei, vene keelesпартия)[3].
20. sajandi alguse Eestis sõltus poliitiliste liikumiste nimetus nende maailmavaatest. Vasakpoolsed, peamiselt töölisklassi huve esindavad organisatsioonid kasutasid ametlikus nimes võõrsõna "partei"; neile vastanduvad parempoolsed ja rahvuslikumad liikumised eelistasid kasutada omakeelset sõna "erakond". Kaasaegses eesti keeles see ideoloogiline eristus enam ei kehti ja põhimõistena on kinnistunud "erakond". Siiski leidub ka tänapäeva Eestis erakondi, kes eelistavad kasutada ametlikus nimes sõna "partei" (näiteksEesti Iseseisvuspartei,Eesti Vasakpartei).
