Emakeel on esimenekeel,[1] mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Emakeel oleneb inimese vanematest või keelekeskkonnast, kus ta üles kasvab. Emakeele omandamist alustatakse suhtlemisel ema ja isaga. Seega saab emakeel alguse kodust ja kõige lähedasematest inimestest, kes last ümbritsevad. See on inimese esimene õpitudkeel, mis rajab vundamendi tulevikus õpitavatele teistele keeltele. Seejuures on emakeel suuresti ka esimene sõnadest koosnevate lausete tervikmõtte ehk verbaalse teabe edastamise viis, mis valmistab ette tulevases elus isiku ääretult olulist oskust – eneseväljendusvõimet jaempaatiat.[viide?]
Kakskeelsuse jamitmekeelsuse puhul on kasutatud ka terminit "esimene keel", defineerides seda kui keelt, mida kasutaja enda arvates kõige paremini oskab, kuid mis ei ühti tegelikult mõistega "emakeel".[viide?]
2000. aastast tähistatakse UNESCO algatusel 21. veebruaril rahvusvahelist emakeelepäeva. Selle ajendiks olid 1952. aasta sündmused tollal veelPakistaniga ühte riiki kuulunudBangladeshis, kus hukkusid mitmed üliõpilastest meeleavaldajad, kes nõudsidbengali keele kuulutamist üheks Pakistaniriigikeeleks.[viide?]
Eestis peetakse emakeele all sageli silmas vaideesti keelt, näiteks tegelebEmakeele Selts eelkõige just eesti keele uurimisega. 1994. aastal püstitatiKadrinasKadrina Keskkooli kõrvaleemakeele ausammas. Ehkki Eestis 1996. aastast (riiklikult 1999. aastast) tähistatavaemakeelepäeva tähendust on vahel mõtestatud ka laiemalt, tähistatakse seda 14. märtsil seepärast, et see on luuletajaKristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes pööras oodis "Kuu" tähelepanu eesti keelele kui kirjanduskeelele.[viide?]
