Elektron onelementaarosake (tähise−). Elektron on negatiivselt laetudfermionspinniga 1/2 ja ta kuulubleptonite hulka, olles esimese põlvkonna lepton. Elektronileptonlaeng (Le) on 1.
Tema paariline esimeses leptonite põlvkonnas on sama leptonlaengut kandev elektriliselt neutraalneelektronneutriino.
Elektronid moodustavad koosnukleonidega (prooton janeutron)aatomeid.
Elektroni avastas1897. aastalJoseph John Thomson.
Kvantmehaanikas kirjeldab elektroniDiraci võrrand. Elektroni leidumise tõenäosus kindlas ruumipunktis on arvutatavSchrödingeri võrrandi abil.
Sõna "elektron" algallikas on vanakreeka sõnast ἤλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'.
Elektronielektrilaeng on –1e, mis on –1,6 × 10−19kulonit. Tegelikult ongi elementaarlaeng defineeritud just elektroni laengu järgi.
Elektroniseisumass on 0,51 MeV/c2, mis on ligikaudu 9,11 × 10−31kg. Näiteksprooton on elektronist 1836 korda massiivsem osake.
Elektron on stabiilne osakeelueaga vähemalt 10 × 1026 aastat. Tema stabiilsuse tagab elektrilaengu jäävus. Puudub elektronist väiksema seisumassiga osake, mille elektrilaeng oleks –1.
Pikemalt artiklisVabad elektronid
Kui elektronid liiguvad vabaltvaakumis, metallis või mujal meediumis, siis nimetatakse neid vabadeks elektronideks. Vabu elektrone on võimalik koondadaelektronkiireks. Kui vabad elektronid liiguvad, siis kannavad nad endaga elektrilaengut ning seda nähtust nimetatakseelektrivooluks. Kuigi elektronidenihkekiirus metallis (elektrijuhtmes) on suurusjärgus millimeetreid sekundis, liigub elektrivool juhtmes umbes 75%valguse kiirusega.
Mõningatesülijuhtides moodustavad vabad elektronid omavahelCooperi paare, mis võimaldab neil käitudabosonitena jakondenseeruda samassekvantolekusse. Negatiivselt laetud elektronide liitumine Cooperi paarideks toimubfoononite (mitte segamini ajadafootoniga) abil. Et Cooperi paare moodustav jõud on väga nõrk, siisabsoluutsest nullist oluliselt kõrgemate temperatuuride puhul lõhubsoojusenergia praktiliselt kõik Cooperi paarid ja ülijuhtivus kaob.
Kui elektronid ühinevadnukleonidegaseotud olekusse, siis moodustavad nadaatomi. Aatomis ümbritsevad elektronidtuuma (mis koosnebprootonitest janeutronidest), moodustades aatomielektronkatte. Elektronid ei tiirle ümber aatomi tuuma nii, nagu tiirlevadplaneedid ümberpäikese. Elektronkate on pigem kindlate suurustega energiaga elektronide "pilv", mis koosnebelektronorbitaalidest. Orbitaali tiheduse määrab ära elektroni leidmise tõenäosus antud ruumipunktis (arvutatavSchrödingeri võrrandi abil).
Et elektronid onfermionid, kehtib neilePauli keeluprintsiip. Selle kohaselt ei saa kaks elektroni olla samaskvantolekus. Seda võib mõista ka nii, et samas ruumipunktis (ruumiosas, milles elektronidelainefunktsioonid kattuvad) ei saa kaks elektroni olla samalenergeetilisel tasemel. Tänu sellele moodustavad elektronid paare. Neis paarides olevad elektronid on vastupidisespinniga.
Tänu Pauli printsiibile jaguneb elektronkateelektronkihtideks, mis omakorda jagunevadalamelektronkihtideks jaorbitaalideks. Elektroni paiknemise elektronkattes määrab ära komplektkvantarve (peakvantarv (n), mis määrab ära elektronkihi,asimuudi kvantarv (l), mis määrab ära alamelektronkihi elektronkihi sees jamagnetiline kvantarv (ml), mis määrab ära orbitaali alamelektronkihi sees). Igal orbitaalil võib olla kuni kaks elektroni, millespinnid on vastasmärgilised (vastassuunalised).
Aatomivalentselektronkiht määrab ära aatomikeemilised omadused.
