Elektromagnetiline impulss ehkelektromagnetimpulss (inglelectromagnetic pulse, lühend EMP) kujutab endast plahvatuslikkuelektromagnetilise energia voogu. Energeetiliselt kõrg-ergastatud süsteem saadab välja võimsa laiaribalise elektromagnetimpulsi, mille madalsageduslik osa kutsubelektromagnetinduksiooni teel esile tugevaid voolutõukeid ja liigpingeid elektrijuhtides ja võib seega kahjustada iga liiki elektrirajatisi ja -seadmeid ning eritielektroonikaaparatuuri. Liigpinged võivad seejuures levida elektri- ja sideliini juhtmete kaudu kauge maa taha.
Elektromagnetimpulsi looduslik tekitaja on näiteksäike. Niisugune impulss tekib kainduktiivsust sisaldava vooluahela katkestamisel:induktiivpooli magnetvälja salvestunud energia vabaneb siis kõrgepingeimpulsina ja sellega kaasneva voolunasädelahenduses.
Tugev lahendusvool, mis tekib laetud kondensaatori lühistamisel, võib samuti elektromagnetimpulsi esile kutsuda.
Mida suurem on induktiivsus või mahtuvus, seda tugevam impulss tekib. Näiteks katseseadmetes, milles uuritakse magnetvälja mõju materjalidele ja seadmetele, kasutatakse magnetpoole (elektromagneteid), mis võivad ilma purunemata tekitada kuni 100tesla suurusemagnetinduktsiooni. Katseseadmete kondensaatorite lahendusvool võib ulatuda mõnesaja kiloamprini.
Sõjalisel otstarbel saab võimsa elektromagnetimpulsi tekitadatuumapommi plahvatusega, mis pannakse toimeatmosfääris 30–300 km kõrgusel, et selle mõju all oleks ulatuslik territoorium. Tuumaplahvatuse hetkel tõuseb impulsi võimsus väga järsult, saavutades juba 4 nanosekundi pärast 90% täisvõimsusest, mistõttu kiirguse spekter on väga laiaribaline. Seejuures vabanev tugevgammakiirgus eraldab atmosfääriaatomitestelektrone, kusjuures neile kandub suur osa gammakvantide liikumisenergiast. Atmosfääri tihedamatesse kihtidesse jõudes vabastavad need suure liikumisenergiaga primaarelektronidtõukeionisatsiooni teel rohkesti sekundaarelektrone. Vabade elektronide voog (elektrivool) vastastikmõjusMaamagnetväljaga kutsubComptoni efekti alusel esile võimsaelektromagnetkiirguse impulsi.
Välja on töötatud ka maapealseks kasutamiseks mõeldud elektromagnetkiirgusrelvi. Nende kiirgusallikaks võib olla näiteks kondensaatoreist toidetavmagnetron, mis on võimeline välja saatma suunatudmikrolaine impulsi, mille tippvõimsust mõõdetakse teravattides.
Elektri- ja sideliine, metallist torujuhtmeid ja muid laiaulatuslikke metalltarindeid on vaevalt võimalik võimsa elektromagnetimpulsi mõju eest kaitsta. Sidevõrkudes on eriti tõhus meede vasksoontega kaablite asendamine valguskaablitega. Üksikseadmete korral on võimalik kasutada elektrilist ja magnetilist varjestamist,galvaanilist eraldamist ja liigpingekaitset.
Laborites, kus katsetatakse elektriseadmeid kiirguse eest kaitsvaid elektromagnetvarjeid, kasutatakse elektromagnetimpulsseelektrivälja tugevusega alates 50 kV/m jamagnetvälja tugevusega alates 133 A/m.
