Eivind Astrup (17. september1871Kristiania –27. detsember1895Folldal,Rondane,Dovre vald,Hedmark) oli norra polaaruurija ja reisikirjanik.
Tema vanemad olidhulgikaupmees Harald Astrup (1831–1914) ja Emilie Johanne Smith (1836–1915).ArhitektThorvald Astrup oli tema vend.
Aastal1889 lõpetas ta kommertsgümnaasiumi (Kristiania Handelsgymnasium). Lühikest aega töötas ta panganduse alal ning sõitis siis venna juurdePhiladelphiasse, kus tahtis end kaubanduse alal täiendada.
Seiklushimust liitus taRobert Edwin Peary ekspeditsiooniga Põhja-Gröönimaale 1891–1892. Tema kaasavõtmisel etendas oma osa suusatamisoskus; oletatavasti valetas ta end vanemaks. Ta kaardistas Põhja-Gröönimaa. TalvitutiMcCormicki lahesSmithi väinas Loode-Gröönimaal. Seal õppis ta tundmaetah-inuitte. Hiljem kirjutas ta neist ja nende oskustest suure lugupidamisega. Mais 1892 asusid Peary ja Astrup koerakelkude ja suuskadega kaardistama Põhja-Gröönimaa jäätunud siseosa. Lihanappuse tõttu oli matk pingutav. Kahe kuu pärast jõuti Gröönimaa idarannikuleIndependence Fjordi äärde, kus saadimuskusveise liha. Kolm kuud mindi tormi ja nälga trotsides tagasi Smithi väina äärde. Kogu teekond oli 2000 km pikkune. Ekspeditsiooni tähtsamad tulemused olid Põhja- ja Kirde-Gröönimaa kaardistamine, milles oli suur osa Astrupil, ning Astrumi põhjalik etnograafiline uurimus.
Kui Astrup sügisel1892 Kristianiasse naasis, võeti ta vastu suure imetlusega. Ta saiPüha Olavi ordu rüütliks. Keegi temast noorem polnud seda au pälvinud.
Astrup osales ka Peary teisel Gröönimaa-ekspeditsioonil 1893–1894. Ekspeditsioon ebaõnnestus, sest ilm oli halb ja paljud ekspeditsiooni liikmed haigestusid riknenudlihakonservide söömisest. Astruo haigestus raskelt; tema biograafErling Kagge oletab, et põhjuseks võis olla riknenud liha söömine. Astrup jäi suusatamiseks liiga nõrgaks ning sõitis koos oma inuitist sõbraKolotengvaga kelguga 1300 km möödaMelville'i lahe põhjarannikut ning kaardistas selle esimesena. See jäigi ekspeditsiooni ainsaks saavutuseks. Kuigi Astrup oli Perryle lojaalne, kritiseerib ta erakirjades tugevalt nii Perryt kui ka tema abikaasat, ning on oletatud, et vastumeelsus Perry vastu võis olla üks põhjus, miks ta teisel ekspeditsioonil Perryst lahku läks.
Norras võeti Astrup jälle imetlusega vastu. Ta sai oma kartograafilise töö eest tunnustuse LondoniKuninglikult Geograafiaseltsilt.
Aastal1895 ilmus tema raamat "Blandt Nordpolens naboer" ("Põhjapooluse naabrite seas"). Raamat anti1990 uuesti välja. Aastal1898 ilmusLondonis ingliskeelne väljaanne "With Peary near the Pole".
Tema geograafilised ja etnograafilised uurimused innustasid hilisemaid uurijaid. Tema eeskuju innustasRoald Amundseni.Fridtjof Nansen hindas teda väga kõrgelt.
Astrup tegi üksikasjalikke plaane uuteksArktika- jaAntarktika-ekspeditsioonideks, kuid tema tervis oli pärast haigestumist Gröönimaal nõrgaks jäänud.Tor Bomann-Larsen viitab omaRoald Amundseni eluloos (1995) Amundseni päevikule, kus Amundsen ütleb, et onFrederick Cookilt, kes koos Astrupiga Gröönimaal oli, kuulnud, et Astrupi nõrkuse põhjuseks ei olnud lihamürgitus, vaidsüüfilis[1]. Igatahes kurvastas ta selle pärast väga, et ei saanud enam polaarekspeditsioonile minna.
1895. aasta jõulude ajal läksHjerkinnis üksinda mägedesse. Kolmandal jõulupühal ta suri ning ta leiti alles kuu aega hiljem. Surma asjaolud on ebaselged. On mitu versiooni, mis põhinevad kaudsete tunnistajate ütlustel: ta kukkus end vastu kivi surnuks, sai kogemata lahti läinud relvast surmava tabamuse või laskis end ise maha.
Kui avalikkus sai Astrupi surmast teada, oli Norras peaaegu rahvuslik lein. Astrup maetiVår Frelsers gravlundile Kristianias. Matustel oli palju rahvast.
Mäele, millelt Astrup leiti, püstitati mälestuskivi.Nordmarka piirile Kristianias rajati mälestusbautakivi. Aastal1990 viidi need nähtavamasse kohtaFrognerseterenisse.
Aastal1909 pandiThule valda Loode-Gröönimaal mälestustahvel, mida uuendati1959.
Melville'i lahes on tema järgi nimetatudAstrupi saar.
Roald Amundsen nimetas ühe neemeAntarktikas tema järgiAstrupi neemeks.
Asta Nørregaard maalis temast1893 täispikkuses portree, mille valdaja onForeningen til Ski-Idrettens FremmeOslos.
Norra Polaarinstituudi fotokogus on temast palju fotosid. Osa neist on avaldatud tema raamatu faksiimiletrükis.
Astrup jäi vallaliseks.
Astruppi on nimetatud koduarmastajaks ja muusikasõbraks.
Ekspeditsiooni ajal magas ta karusnahast riietes vabas õhus lumes. Ta püüdis õppida inuittidelt.