Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselttähtede,komeetide,planeetide jaPäikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses. Efemeriide avaldatakse astronoomia aastaraamatuis ja kalendreis.[1]
Efemeriide kasutatakseastronoomias ja muudes eluvaldkondades, kus vajatakse infot taevakehade näivate asukohtade kohta taevasfääril või kasutatakse nende asukoha infot, näiteksmerendusesnavigatsioonis. Efemeriide kasutatakse kaastroloogias.
Taevakehadenäivad asukohadtaevas tuuakse efemeriidides ära reeglina mingite teatudMaa punktide jaoks, harvem Maa keskpunkti jaoks. Tavapäraste astronoomiliste nähtuste korral kasutatakse tüüpiliselt ajasammuks ühte ööpäeva, kuid kiiresti liikuvate taevakehade puhul võidakse kasutada ka tihedamat ajasammu.
Tihti avaldatakse efemeriide aastateks või pikemateks ajavahemikeks raamatutena. Paberile trükitud efemeriidide tähtsus on aja jooksul vähenenud, sest tänapäeval kasutatakse järjest enam elektroonilises vormis andmebaase või asukohtade arvutamiseks sobivaid arvutiprogramme. Trükitud kujul vajatakse efemeriide eeskätt navigatsiooni valdkonnas.
Eestis on efemeriide avaldatud alates 1924. aastast kuni tänapäevaniTartu Tähetorni kalendris. Ülemaailmselt on kõige levinumad efemeriidid näiteks nautilised ja astronoomilised almanahhid.
Astronoomilistes efemeriidides tuuakse taevakehade asukohad kasekliptilistes koordinaatides (planeedid ja Päike) võiekvaatorilistes koordinaatides. Aega esitatakse kasmaailmaajas või selgelt määratudvööndiajas. Tavaliselt lisatakse tabelite juurde koordinaatide või ajateisenduste arvutamiseks vajalik lisainfo.
Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikordsodiaagimärkidekraadides, tavaliselt kasutatakse lihtsustatud ekvaatorilisi koordinaate.Ekliptilist laiust ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.
Sarnaselt astronoomiliste almanahhidega leidub astroloogiliste efemeriidide trükistes tavaliselt andmeid kaastroloogidele huvi pakkuvate nähtuste kohta, näitekspäikese- jakuuvarjutuste, näivaretrogradatsiooni, planeetide märkidesse sisenemise aja,täheaja ningkuusõlmede kohta.
- ↑H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.
