Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Eesti vapp

Allikas: Vikipeedia
Suur riigivapp
Väike riigivapp
Günther Reindorffi Eesti Vabariigi vapi kavand, 1922.

Eesti riigivapil on kaks kuju:suur riigivapp javäike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldselkilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavatlõvi.[1] Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad omapitsatitel jadokumentidel. Riigivapi kujutis on karahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.

Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigiseadustel jaVabariigi Presidendiseadlustel.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14. sajandist, rõhutamaks Liivimaa ordule linnaõiguse saamist Taani kuningalt. Linnal vapi kasutamise õigust ei ole tõestatud. Vanim Eesti vapp pärineb ajavahemikust 1583, mil kolme leopardse lõviga hertsogivapp tähistas Rootsi kuninga Johan III Liivimaa hertsogi tiitlit. 1584. aastast oli see Eestimaa hertsogi tiitlivapp. 17. sajandil kasutati sarnase vapipildiga Eestimaa kubermangu vappi. Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid.

Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Mitmetel vapi kavanditel (sh. fotol olevalGünther Reindorffi kavandil) oli lisaks Eesti kubermangu vapi kolmele lõvile esindatud kaLiivimaa kubermangugreif, kuna Eestimaa oli enne iseseisvumist jagatud peamiselt nende kahe kubermangu vahel. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oliAdo Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.

II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu19. juunil1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapileJuhan Luiga ettepanekul[2].

Eesti liitmiselNSV Liiduga1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olidEesti NSV vapp jaNSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses.

Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele7. augustil1990 seadusega riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja6. aprillil1993.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Pildirida

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp
    Aastail 1925–1940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp
  • Aastail 1925–1940 kasutatud riigipitser
    Aastail 1925–1940 kasutatud riigipitser
  • Eesti 4-sendine standardpostmark (1929)
    Eesti 4-sendine standardpostmark (1929)
  • Vapilõvid ministeeriumite ühisel nn Superministeeriumi hoonel (Tallinn, Suur-Ameerika tn 1)
    Vapilõvid ministeeriumite ühisel nn Superministeeriumi hoonel (Tallinn, Suur-Ameerika tn 1)

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. ERR, Ivar Leimus (TLÜ) | (21. veebruar 2022)."Minutiloeng: miks on Eesti vapil lõvid?".ERR. Vaadatud 23. detsembril 2024.
  2. Ants Piip. Suur üksiklane. Vaba Maa, 18. oktoober 1928, nr 242, lk 5

Kirjandus

[muuda |muuda lähteteksti]
  • Artur Taska.Eesti vapp, Lund 1984, Tallinn 1993.
  • Artur Taska.Mõtteid eesti rahva sümbolitest, Lund 1988.
  • Mare Kask.Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Tallinn 2002.
  • Tiit Saare. Kust on pärit Eesti riigivapp? –Akadeemia, nr 3, 2002.
  • Tiit Saare. Eesti lipp, Eesti vapp. Tallinn 2005.
  • Tiit Saare. Eesti vapp 13. sajandist, kas müüt või ajalooline fakt? Tuna, nr 2, 2006.
  • Tiit Saare. Kui vana on Eesti vapp. Sirp, 19.02.2009

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Eesti vapp
Eesti võtmeartiklid
AjaluguEesti vapp
Loodus
Riik
Majandus
Ühiskond
jakultuur
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_vapp&oldid=6818677"
Kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp