Niisuguseid raamatuid saab osta, osa raamatuid ka laenutada[3] jainternetist lugeda või alla laadida.
Digiraamatuid antakse sageli välja koos paberraamatuga, kuid raamatuid on võimalikkirjastada ka ainult elektroonilisel kujul.
Laiendatud tähenduses kuuluvad digiraamatute hulka kaInternetti üleslaaditud raamatutaoliselt vormistatud lehekülgedega andmeüksused, peamiselt õppematerjalid.
Raamatud esitatakse digitaalkujul valdavaltEPUB- jaPDF-vormingus (failinime laiend vastavalt .epub ja .pdf).
EPUB-vormingus sisu sobitub automaatselt kasutatava ekraani suurusega jaeraldusvõimega. Lugejal on võimalik valida teksti esitusviisi. Niisuguste raamatute allalaadimiseks peab arvutis olema programmAdobe Digital Edition[4], nutitelefonis või tahvelarvutis vastaväpp.
PDF-vormingus säilivad leheküljed (küljendid) esialgsel kujul. Lehekülgi saab arvuti ekraanil suurendada ja vähendada lugemiseks sobiva suuruseni;nutitelefoni väikesel ekraanil võib sisu siiski loetamatuks osutuda. Internetti üles laaditud digiraamatud on enamasti PDF-vormingus (selles vormingus failide avamiseks on mitmeid programme, nt Adobe Reader).
E-raamatud on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte levitamiseks. Selleks varustatakse raamat digitaalse kopeerimiskaitsega (digitaalseeksliibrisega), mis lisab failile ostja isikuandmed.
Elektrooniliste tekstide tekkelugu sai alguseGutenbergi projektist,[5] mis algas 1971. aastal. Eesmärgiks oli teha raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul avalikult kättesaadavaks.
Esimesed e-raamatud avaldati 1990. aastatel peale võrguväljaande kaCDplaatidel.
Professionaalselttoimetatud e-raamatuid hakkasid esimestena kirjastamaHarper Collins[6],Schuster & Schuster jt.[7] Nende e-raamatute lugemiseks vajaliktarkvara esitas elektroonilise sisu hästi kasutataval kuju ning välistas võimaluse, et teksti kopeeritakse või trükitakse paberile.
