Trumpi peetakse üheks vastuolulisemaks poliitikuks Ameerika Ühendriikide ajaloos. Ta on esimene president USA ajaloos, kellel valituks osutudes ei olnud varasemat töökogemust ei poliitilistel ametikohtadel ega sõjaväes.[1] Trump on esimene USA president, kelle vastu on kaks korda algatatud tagandamismenetlus (impeachment). Presidendi ametist teda tagandatud ei ole.
Ta onGrover Clevelandi järel teine president USA ajaloos, kellel õnnestus pärast vahepealset valimiskaotust uuesti presidendiks valituks saada. Kahe ametiaja vahelisel ajal, 2024. aastal tehti valimiskampaania üritusel Trumpilemõrvakatse ning temast sai (pärast1981. aasta atentaatiRonald Reaganile) USA ajaloos teine president, kes on pärast tulirelvaga sooritatudatentaati ellu jäänud.
Trump oli 2017. aastal seni vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulusRonald Reaganile. 2021. aastal Trumpi mantlipärijaks saanudJoe Biden oli ametisse astudes 78 aastat ja 61 päeva vana. 2025. aasta jaanuaris taas ametisse astudes sai Trump 78 aasta ja 220 päeva vanuselt uuesti vanimaks ametisse astunud USA presidendiks.
Trump lõpetas 1968. aastalPennsylvania ülikooli Whartoni ärikooli bakalaureusekraadiga majandusteaduses.[2] 1971. aastal sai temast perekonna kinnisvaraäri president. Ta nimetas selle ümberThe Trump Organizationiks ning hakkas omandama ja ehitamapilvelõhkujaid, hotelle,kasiinosid jagolfiväljakuid. Ta oli kuni 2017. aastani sellekonglomeraadi juht ja president ning on hotelli- ja hasartmänguketiTrump Entertainment Resorts asutaja. Hoolimata päritud varandusest ja mitmestmaksejõuetusest kinnisvaraäris sai temast eduka ärimehe võrdkuju. Pärast kuut äripankrotti 1990. ja 2000. aastatel alustas ta kõrvalprojekte.
Aastatel 2001–2009 oli Trump USADemokraatliku Partei liige. 2004. aastal ostis taFloridas krundi koos mõisaga 41 miljoni dollari eest.[3] Ta müüs selle 2008. aastalVenemaa oligarhileDmitri Rõbolovlevile 95 miljoni dollari eest.[3] Aastatel 2004–2015 juhtis ta teleprodutsendi ja saatejuhina tõsielusarja "Mantlipärija", millega sai ka rahvusvaheliselt tuntuks.
Alates 2012. aastast kuulub Trump USA Vabariiklikku Parteisse ja selle partei kandidaadina võitis ta (partei juhtkonda mittekuuluva "poliitilise autsaiderina")2016. aasta presidendivalimised demokraatHillary Clintoni vastu. Valimiskampaanias oli pettusi; Trumpi kampaania sai väidetavalt seadusvastast toetustVenemaalt, mis tõi hiljem kaasa nnMuelleri juurdluse ning vanglakaristused mõnedele Trumpi kampaaniameeskonna liikmetele.
Hoolimata skandaalidest ja kohtuasjadest nimetati Trump 2024. aasta presidendivalimisteks uuesti vabariiklaste kandidaadiks. Ühel kampaaniaüritusel juulis 2024Pennsylvania osariigis pani üks mees tulirelva abil toimeatentaadi Trumpile. Trump pääses kerge vigastusega paremas kõrvas. Novembris 2024 õnnestus tal presidendivalimised Demokraatliku Partei kandidaadi Kamala Harrise vastu võita.
Donald Trump onGrover Clevelandi järel teine president USA ajaloos, kellel õnnestus pärast vahepealset valimiskaotust uuesti presidendiks valituks saada.
2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljarditUSD.[4] AjakirjaForbes andmetel vähenes 2017. aastal Trumpi vara 3,1 miljardi euroni.[5] 2021. aasta oktoobri seisuga oli Trumpil võlgu üle 1,3 miljardi euro, millest suur osa oli tagatud tema varadega.[6]
2016. aastal nimetas ajakiriTime Trumpiaasta inimeseks.[7] Taas pälvis ta selle tunnustuse 2024. aastal.[8]
Donald Trump esitas korduvaltTrumpi suguvõsa päritolu kohta valeandmeid: raamatus "The Art of the Deal" (1987) ütleb ta, et tema vanaisa on päritRootsi linnastKarlstadist, korrates isa ebatõest jutustustteise maailmasõja ajast.[14] Donald Trump ütles siiski hiljem, et ta on uhke oma saksa päritolu üle, ja väitis, et ta oli 1999. aastalSaksa-Ameerika Steubeni paraadi korraldaja.[15][16] Oma esimese presidentuuri ajal väitis Trump vähemalt neli korda, et tema isa olevat sündinud Saksamaal.[17] Fred Trump oli oma saksa päritolu kuni 1980. aastateni maha vaikinud[18] ja jätnud oma emakeele lastele õpetamata.[19]
Donaldi vanem vendFred Trump Jr. (1938–1981; Freddy) töötas mõned aastad isa ettevõttes, kuid ei ilmutanud auahnust ega ranget distsipliini, mida isa nõudis. Ta alustas seejärel piloodikarjääri, kuid loobus sellest mõne aja pärast rohke alkoholitarvitamise tõttu. Ta suri ligi 43-aastaseltsüdamepuudulikkusse.[21][22][23]
Perekonnas olid veel vanem õde Elizabeth ja noorem vendRobert Trump.
Donald kasvas üles koos vanemate õdede-vendade Maryanne'i, Fred juuniori ja Elizabethi ning noorema venna Robertiga Queensi linnaosasJamaica Estatesi asumis.[24] (Alates ajast, mil Trump oli kolmeaastane, kinkis isa igale lapsele igal aastal 6000 dollarit, mis oli maksimaalne summa, mida sai ilma kinkemaksuta kinkida. Maksude vältimiseks tegi Fred nad kahe oma elamuarenduse rendileandjateks ning maksis igaühele igal aastal 13 928 dollarit renti.[25]
Kui Donald Trump 1946 sündis, oli elamuehitus, mille alal tema isa Fred ettevõtjana tegutses, sügavas kriisis. Nimelt valitses pärast rohkem kui 6 000 000 sõduri tagasitulekut teisest maailmasõjast tohutu nõudlus elamispinna järele, aga suure nõudluse tõttu ehitusmaterjalide järele olid viimased saadaval hindadega, mis olid odavate elamispinnaprojektide jaoks, millele Fred Trump oli sõja ajal spetsialiseerunud, liiga kõrged.[26]
Kui presidentHarry Truman oli elamuehituse elavdamiseks tunduvalt parandanud riiklikku edendustFederal Housing Administrationi kaudu, alustas Fred Trump, kes oli juba varem sarnaste projektidega suurt kasumit teeninud, 1947. aastalBrooklynis 1344 üürikorteriga suurprojekti Shore Haven, millele ajakirjandus pani nimeks Trump City.[27] Queensi ehitas Fred Trump esindusliku 23 toaga ja üheksa vannitoaga residentsi.[28]
Donald Trump kasvas üles ja, nagu ta õed ja vennadki, käis koolis QueensisKew-Forest School erakoolis. Koolis kehtisid ranged reeglid nagu vanematekoduski, aga Donald ei lasknud end taltsutada ja jäi sellepärast sageli peale tunde. Häid tulemusi näitas ta spordis, eriti pallimängudes. Tema lemmikala oli siispesapall, mille mitteametlik pealinn oli juba 1950. aastate keskel New York oma kolme tippklubiga. Trump õppis Kew-Foresti erakoolis seitsmenda klassini.[29]
1959. aastal saatis isa Fred Trump poja Donaldi kodust u 100 km kaugusel olevasse eelsõjalise ettevalmistusega erainternaatkooliNew York Military AcademyCornwalli linnakeses. Seal valitses range distsipliin: Donald Trump pidi loobuma igasugusest luksusest ja päritolu ei andnud talle mingeid privileege. Trump kohanes ja esimest korda tekkis temas ka auahnus saavutamaks häid akadeemilisi tulemusi. Pesapallis sai temast meeskonna kapten ja nii pääses ta esimest korda ajalehepealkirja:Trump Wins Game for NYMA. Aastal 1964 lõpetas ta akadeemia keskharidusega.[30]
Trump õppismajandusteadust, algul 1964–1966 New YorgisFordhami Ülikoolis ning alates 1966. aastastPhiladelphiasPennsylvania Ülikooli mainekas majandusteaduskonnasWharton Schoolis spetsialiseerumisega kinnisvaramajandusele. Üliõpilasena oli Trump akadeemiliselt, isiklikult ja poliitiliselt silmatorkamatu.[32][33] Trumpi biograafide Kranishi ja Fisheri andmetel veetis ta peaaegu sama palju aega oma isa juures New Yorgis töötades kui Wharton Schoolis õppides.[34]
Ta saibakalaureusekraadi 1968. 1966. aastal loeti teda arstliku läbivaatuse alusel ajateenistuseks sobivaks ning 1968. aasta juulis kinnitati ta teenistuskõlblikuks. Ta sai õpingute tõttu neli korda ajapikendust. 1968. aasta oktoobris konstateeris meditsiiniline komisjon taleksostoosi ning 1972. aastast kvalifitseerus ta sõjaväeteenistuseks mittekõlblikuks. Nii jäi ta kõrvale kaVietnami sõjast. Täpsemaid andmeid dokumentides ei ole; Trumpi enda ütluse järgi aastast 2016 oli asikukekannustes. Selle perioodi kohta on Trump esitanud ebaselgeid väiteid.[35][36][37][38]
Donald Trumpi isa oli elamute ehitamisega New YorgiBrooklyni jaQueensi linnaosas ningVirginia osariigisNorfolkis saanud multimiljonäriks.[39] Donald Trump töötas juba õpingute kõrvalt isa ettevõttes Trump Management ning sai pärast ülikooli lõpetamist 1968 tänu sõjaväeteenistusest vabastamisele täie jõuga tööle hakata. Juba 1971. aastal võttis ta ärijuhtimise üle, kuna 65-aastane isa asus ettevõtte esimehe kohale. Nüüd vastutas Donald 14 000 üürikorteri eest, millest paljud olid üüritud madalapalgalistele.[40]
Miljöö, millega Donald Trumpil nüüd tuli tegemist teha, kui ta pidi näiteks üürivõlgu sisse nõudma, oli talle võõras ja ebameeldiv. Ta ise elas luksuslikes ja korrastatud oludes Queensis ning oli Wharton Schoolis olnud ümbritsetud alustavate ärimeestega, kellest paljud pärinesid palju rikkamatest perekondadest kui ta ise. Tema eesmärk oli kinnitada kanda Manhattanil, sestap üüris ta 1971 endale korteriUpper East Side'is. Laiemale avalikkusele tuntuks sai ta esimest korda siiski mitte edu tõttu ettevõtluses, vaid süüdistatavanarassilises diskrimineerimises. 16. oktoobril 1973 ilmus tema nimiNew York Timesi ja teiste ajalehtede esikülgedele, kus tema ettevõtet Trump Management süüdistatiafroameeriklaste süstemaatilisesdiskrimineerimises üürnike valikul.[41]
Ulatuslikrassiline segregatsioon üürimajakomplekside asustamisel oli olnud ammune praktika, mis ei olnud karistatav.Federal Housing Administration, mille pädevuses oli elamuehituse riiklik edendamine oli isegi soovitanud vältida "ebaharmoonilist" asustamist, ent 1968 oli jõustunud "Fair Housing Act", mis sellise diskrimineerimise kogu riigis keelustas. New Yorgis saadeti seepeale välja mustanahalisi ja valgeid testisikuid, kes pidid kandideerima samadele korteritele. Trumpi ettevõte paistis silma eriti negatiivselt. Töötajad ütlesid, et on saanud range juhtnööri mustanahalised huvilised tagasi lükata või lubada neid ainult korteritesse, mis on nende jaoks ette nähtud.[42]
Et süüdistati ka Donald Trumpi ja tema isa isiklikult, pöördusid nad advokaadibüroos, kust neile soovitatikokkuleppemenetlust, millega nad väldiksid karistust. Selleasemel pöördus Donald Trump maineka advokaadiRoy Cohni poole, sest talle oli silma jäänud Cohniavalik kiriSpiro Agnew'le, kes oli süüdistuste tõttumaksupettusesUSA asepresidendi kohalt tagasi astunud. Kirjas heitis Cohn Agnew'le ette julgusepuudust ja kutsus kirglikult üles end sellistel juhtudel kaitsma, nagu ta ise oli korduvalt edukalt teinud. Cohn, kesmakartismi ajastul oli omandanud kahtlase kuulsuseJoseph McCarthy parema käena, aga oli tolleks ajaks jõudnud New Yorgi kõige mõjukamate inimeste hulka, nõustus Trumpi kaitsma. Protsess kestis kaks aastat ja lõppes 1975 kokkuleppega, millega Trump kohustus omal kulul kohalikus ajakirjanduses kuulutama, et kõikidest rassidest inimesed on Trumpi korterite üürnikena teretulnud. Selles nägi üldsus vähemuste võitu.[43]
Grand Hyatt New Yorgis, Donald Trumpi esimene ehitusprojekt
Sel ajal oli New Yorgi linn raskes kriisis. Selliste elamuehitusprojektide edendamine, mis olid seni olnud Trumpi põhiäri, lõpetati 1975 rahapuudusel. Aga Donald Trump nägi kriisis šanssi omaenda plaanidele Manhattanile. Pankrotti läinud raudteekorporatsiooniPenn Central likvideerimise raames olid Manhattanil müüki pandud suured maa-alad ning neli omal ajal mainekat hotelli. Ühele neist hotellidest, laostunud 62-korruselisele Commodorele (praeguHyatt Grand Central New York ei olnud huvilisi. Et Donald Trump oli selles äris uustulnuk ja tal puudusid oma kapital ja vajalikud kontaktid, olid tal esialgu halvad väljavaated. Isa oli väga skeptiline, aga toetas teda siiski. Louise Sunshine, kes olikogunud annetusiNew Yorgi osariigi kubernerileHugh Careyle ning leidnud Fred Trumpi näol ühe suurema annetaja, hankis talle vajalikud kontaktid. HotellikettHyatt oli hotelli võimaliku pidajana pärast selle restaureerimist ja restaureerimist projektist huvitatud, sest neil ei olnud New Yorgis veel hotelli. Penn Centralile kinnitas Trump, et tal on juba kokkulepe Hyattiga, kuigi tal seda veel polnud. Seepeale andis korporatsioon Trumpile ostueesõiguse tingimusel, et ta teeb avansina sissemakse 250 000 USA dollarit. Seda raha Donald Trumpil ei olnud; juba honorari arhitektDer Scuttile pidi isa kinni maksma. Sellegipoolest kinnitas Trump linnale, millelt ta projektile luba vajas, et tal on juba leping Penn Centraliga, ja sai seepeale loa, kuigi teistelt kandidaatidelt oli tulnud paremaid pakkumisi. Isa isiklikul käendusega vajalikele laenudele õnnestus tal lõpuks omandada hoone Hyattiga võrdsetes osades kahasse ja 1980 modernne esimese klassi hotell valmis saada. Lisaks andisNew Yorgi linnapea, Fred Trumpi vana sõberAbraham D. Beame 1977 oma ametiaja viimasel päeval Donald Trumpile maksuvabastuse, mis säästis talle kuni 2017. aastani hinnanguliselt 400 miljonit USA dollarit. See oli esimene omataoline erandluba eraprojektile New Yorgi ajaloos.[44]
1977. aastal abiellus Trump Manhattani kirikusMarble Collegiate ChurchIvana Zelníčkováiga, kellel olid parajasti vanemad külas. Koguduse pastorNorman Vincent Peale, kes nad laulatas, olipositiivse mõtlemise tuntud esindaja. Trump nimetas teda hiljem oma ainsaks oluliseks nõustajaks isa kõrval. Oma abikaasa võttis ta varsti ettevõtte asepresidendiks. Ivana vastutas Grand Hyatti,Trump Toweri ja teiste hoonete sisekujunduse eest, kuigi tal polnud sel alal kogemust.[45]
Järgmise projekti, esinduslikuTrump Toweri jaoks omandas Trump vana kaubamajaFifth Avenuel, et selle krunti kasutada. Ta laskis hooneart déco stiilis fassaadi skulptuurid hävitada, kuigi oli lubanud anda need maksust vabastatava annetuse kviitungi vastuMetropolitani Kunstimuuseumile. See tõi kaasa ajakirjanduse kriitika. Ehitusolukorra tõttu väga kulukatel lammutustöödel kasutas ta arvukalt illegaalseid Poola immigrante, kes pidid töötama väga halbades tingimustes ja väikese tasu eest. Et uue hoone ehitamist kiirendada, kasutas Trump – nagu paljud tema konkurendidki tol ajal – ettevõtteid jaametiühinguid, mis olidmaffia kontrolli all ja millega tema advokaat Cohn oli heades suhetes. Nii jäi Trump Toweri ehitus 1982. aasta streigilainest puutumata. Kui hoone 1983 sissekolimisvalmis sai, olid kulud 266 korteri müügiga juba tasa. Ostjate seas olidSteven Spielberg jaMichael Jackson. Viiekorruseliseaatriumi ärisid renditi kuni miljoni USA dollari eest aastas. 26. korrusele seadis Trump sisse oma büroo ja laskis kolm ülemist korrust välja ehitada üliluksuslikuks 53 toagakatusekorteriks oma viieliikmeliseks kasvanud perekonnale.[46]
See Trumpi nime kandev hoone tegi ta kuulsaks ka väljaspool New Yorki. Sellega kasvas ka tema krediidivõime, nii et ta sai 1985 omandadaMar-a-Lago häärberi viie miljoniUSA dollari eest – kaugelt alla turuhinna.[47] Ta figureeris meesteajakirjaGQ esikaanel ning ajakirja omanikSamuel Irving Newhouse Jr. tegi Trumpile ettepaneku, et Newhouse'i kirjastusesRandom House ilmuks tema nimel kirjutatud raamat.Variautori kirjutatud raamatust "The Art of the Deal" sai 1987bestseller.[48] Variautor ütles hiljem, et see raamat oli tema elu suurim viga ja ta annetab selle eest saadava sissetuleku ära.[49]
Trumpi tollase lähiringi inimesed ütlevad, et Trumpi käitumine neil aastatel muutus. Varem oli ta oma kaastöölistele alati kättesaadav, nüüd aga ümbritses ta end inimestega, kes talle aplodeerisid ega vaielnud vastu. Nende seas oli ka kolm ihukaitsjat. Peale selle tekkis tal kalduvus raevuhoogudele.[50]
Teiselt poolt tekkis tal suur huvi selle vastu, mida tema kohta teatatakse. Tal tekkis harjumus lugeda igal hommikul läbi kõik see, mis tema kohta on kirjutatud või öeldud. Ajakirjanike järelepärimistele vastas ta ise, sageli kohe. Ta püüdis meediakajastust positiivsete impulssidega või ka juriidiliste tagajärgede ähvardustega mõjutada. Ta pidas silmas ka oma äride edendamist, aga eelkõige soovis ta endale võimalikult palju tähelepanu tõmmata. Ettabloidajakirjandusele tundus varsti kõik teatamisväärne, millel tema või Ivanaga pistmist oli, hakkas ta – sageli valenime (näiteks „John Barron“) asjassepühendatuna esinedes – kuulujutte levitama. Ja ta sai paljufänne eelkõigesinikraede seas, kes nägid temas ühte endi hulgast, kes on kuskile välja jõudnud, ja immigrantide seas, kelle silmis ta oliAmeerika unistuse kehastus.[51]
Trump aastal 1985 hiljem katki jäänud Manhattani ehitusprojekti maketiga.[52]Trump Taj Mahal Atlantic Citys
Trump tahtis tehakasiino juba Grand Hyattisse,Spielcasino, kuid tema katsed saavutadahasartmängude legaliseerimist New Yorgis ei andnud tulemust. Aastal 1977 legaliseeriti hasartmängud naaberosariigisNew Jerseys. Trump omandas litsentsi kolmele kasiinoleAtlantic Citys ning rajas linna seniajani kõige kõrgema hoone, 39-korruselise Trump Plaza Hotel & Casino, mis valmis 1984. Aastal 1985 omandas taHiltoni korporatsioonilt veel ühe hoone, sest Hilton ei saanud kasiinodele litsentsi. Ta pani sellele nimeks Trump Castle Hotel & Casino ja andis selle kõikide üllatuseks juhtida oma abikaasale Ivanale. Kasiinoäri kasum jäi aga Trumpi ootustele kaugelt alla ja vähenes. Aastal 1988 oli Trump Castle koguni kahjumis. Seepeale vabastas Trump abikaasa selle juhtimisest.[53]
Ka Trump Plaza kasiino puhul süüdistas Trump operaatorfirmatHarrah’sLas Vegas, halvas juhtmises.[54] Ta oli veendunud, et kolmanda, veel suurema tema nime kandva kasiinohotelliga suudab ta idaranniku kasiinoturgu valitseda. Sellepärast omandas ta 1987 poolelioleva Taj Mahali. Tal olid suured võlad ja oma imestuseks ei saanud ta selle valmisehitamiseks enam regulaarseid krediite. Sellepärast kasutas takõrge intressiga võlakirju.[55]
Hoolimata kasvavatest finantsprobleemidest omandas Trump 1988 veel lennuseltsi, mille tarvis ta võttis veel krediiti. 365 miljoni USA dollari eest omandas taEastern Air Linesi koos 21 lennukigaBoeing 727, mille mitte enam rentaablid lennuliinid ühendasid New Yorki, Washingtoni jaBostonit. Tema idee oli vanad lennukid luksuslikult sisustada ning sellega liinid jälle rentaabliks teha. Ta lasi lennukitesse ehitada nahkistmed, vahtrapuustspoonid jakroomist raamid ning varustada tualettruumid kullatud kraanikaussidega, mis läks igas lennukis maksma miljon USA dollarit. Kui juunis 1989Trump Shuttle'i nime all lennuliiklust alustati, oli lennufirma – peamiselt võlakoorma tõttu – algusest peale kahjumis.[56]
10. oktoobril 1989, mõni kuu enne Taj Mahali kavandatud avamist, hukkusid kopteriõnnetuses kolm Trumpi tähtsamat abilist kasiinode alal. Trump oli sellest nii puudutatud, nagu tema töötajad ei olnud kunagi näinud, ja ta nimetas seda hiljem kõige raskemaks üleelamiseks. Ta helistas isiklikult lahkunute omastele ning võttis osa nende matustest.[57] Kaks nädalat pärast Taj Mahali avamist ilmusWall Street Journali artikkel, milles toodi ära analüütik Marvin Roffmani prognoos, et kasiinohotellil tuleb mõnekuine buum, aga ta ei pea pikas perspektiivis vastu, sest Atlantic Citys ei ole piisavat nõudlust. Trump reageeris kohefaksiga Roffmani firmale, nõudes juriidiliste sammudega ähvardades Roffmani kohest vallandamist või vabandust. Peale selle helistas ta isiklikult Roffmanile ning käis talle peale, et ta kirjutaks artikli, milles ta ütleb, et Taj Mahalil hakkab minema väga hästi. Firma juhtkond sundis Roffmani kirjutama alla õiendusele ja seejärel vallandas ta.[58]
Taji avamine aprillis 1990 kavandati nädalapikkuse grandioosse üritusena. Saabus üle 100 000 külastaja ning kulminatsioonis esines Trump koos staarkülalise Michael Jacksoniga. Selle, et kasiino oli teisel ja kolmandal päeval pädeva ametiasutuse poolt suletud, sest suur hulk žetoone oli kadunud, suutis Trump väitega, et ootamatult suure külastajate arvu tõttu ei tuldud žetoonide ülelugemisega toime, meedias enda kasuks pöörata. Kulisside taga oli ta aga väga vihane ja süüdistas tekkinud kaoses muu hulgas kahte kolmest hiljuti hukkunud töötajast.[59]
Trump oli äriliselt tegev ka profipoksis. Juunis 1990 omandas ta õigused üheMike Tysoni matši korraldamiseks Atlantic Citys.[60] Juba 1988 oli ta samas linnas korraldanud Tysoni jaMichael Spinksi vahelise matši. Selle korraldamise õiguste eest maksis ta enda väitel 11 miljonit USA dollarit.[61]
Juunis 1990 ei suutnud Trump enam oma võlgu teenindada. Need olid kasvanud 3,2 miljardi USA dollarini. Tema 22 varast andsid kasumit ainult kolm.[62] Nende paljude võlausaldajate ühendus, kellega ta oli kevadest saadik läbirääkimisi pidanud, jõudis järeldusele, et kui nad laseks Trumpil pankrotti minna, siis kaotaksid kõik, sest eriti kasiinod peaksid ilma Trumpi nimeta vaevalt vastu. Augustis 1990 andsid nad talle vajalikud täiendavad krediidid ning omandasid vastutasukspandiõiguse suurele osale tema varast, sealhulgas kolmele kasiinole, häärberile Mar-a-Lago,jahtlaevaleTrump Princess ja tema eralennukile. Peale selle kohustus Trump tööle võtmafinantsdirektori, kelle ülesanne oli The Trump Organizationi rahaasjad korda teha.[63] Selles olukorras ilmus tema teine raamat "Trump: Surviving at the Top", jälle Random House'is.
Ka finantsraskuste haripunktis, mil Trump pidevalt maadles makseraskustega, hoidis ta päev-päevalt eduka ärimehe ja miljardäri kuvandit.[64] Detsembris 1990 kasutas Donald Trump jälle isa toetust: 85-aastane Fred Tuump ostis oma kingituse pantimise vältimiseks Trump Castle'ile 3,5 miljoni USA dollari eest žetoone, mida ei võetud kunagi kasutusele. Sel ajal oliCastle tema kasiinodest kõige ohtlikumas seisus, sest kliendid läksid üle Taj Mahali, ning juba kolm võlgade teenindamise arvet olid tähtaja ületanud.[65] 10 miljonit dollarit oma esimesele abikaasale Ivanale lahutuskompensatsiooniks võttis Trump ilma pankade loata ettevõttest välja ja andisMarla Maplesiga abielludes juulis 1991 talle televisioonis 250 000 USA dollarit maksnud abielusõrmuse. Vihaste võlausaldajate järelepärimisele vastas ta, et sõrmus on laenatud.[66]
Aastal 1995 asutas Trump, kes oli ikka veel suurtes võlgades,aktsiaseltsi jaläks sellega börsile. Nii said investorid osa arvatavalt edukast "Trumpi margist", sellal kui ta ise juhtis ärisid ja sai igal aastal miljonites hüvitist. Aktsiaselts omas alguses ainult Trump Plazat Atlantic Citys, kuid ostis järgmisel aastal liialdatud hinnaga ka kaks ülejäänud suurtes võlgades kasiinohotelli. Nii tekkis aktsiaseltsil vastu aktsionäride ootusi 1,7 miljardi USA dollari suurune võlg, samal ajal kui Trumpi märgiti pärast 1989. aastat esimest korda jälle Forbesi kõige rikkamate ameeriklaste nimekirjas. Hiljem oli aktsiaselts võlgade teenindamise tõttu aasta-aastalt kahjumis.Börsikurss, mis 1996. aastal oli jõudnud kõrgeima väärtuseni 35 USA dollarit, langes 2005. aastaks 17 sendini. Siis kauplemine lõpetati ja kokkuleppe alusel hüvitas Trump aktsionäridele osa kaotustest. Kuni 2009. aastani sai ta ärijuhina hüvitusi kokku 44 miljonit USA dollarit. Arvestamata suurtes võlgades kasiinosid, mis ei olnud kunagi kasumlikud, tõusis ta ka ametlikult jälle miljardäriks.[67]
Teleesinemised: "Mantlipärija" ja elukutseliste maadlus
Pärast 1990. aastate kriisi ei olnud Trumpi mark enam nii plekitu nagu enne, aga just kuvand oli ta päästnud. Nüüd avanes tal võimalus oma mainet tunduvalt parandada. 2002. aastal pöördus tema poole teleprodutsentMark Burnett ja tutvustastõsielusarja "Mantlipärija" ideed. Trump pidi olema selles staar, kelle tegemiste ümber kõik keerleb. Trump ei olnud tõsielusarjade vastu kunagi huvi tundnud, kuid laskis end kiiresti veenda, et Burnetti projekt pakub tohutuid võimalusi teha Trumpi mark veel tuntumaks ja populaarsemaks. Burnett lubas Trumpile, et sarja igale osale kulub tal aega ainult paar tundi, ja Trump nõudis, et igas osas näidataks tema eralennukit ja Taj Mahali. Tehing oli esimese vestlusega valmis, ilma et ta oleks kellegagi nõu pidanud. Ja ta kindlustas endale 50-protsendilise osaluse projektis.[68]
Telesarja tootma hakkava produktsioonifirma leidmine osutus Burnettil raskeks, seda enam et Trump keeldus koostööstCBS Corporationiga, sest see oli varem kaotanud huvi tema korraldatud iludusvõistlusteMiss USA jaMiss Universum vastu. Lõpuks sai Burnett kokkuleppeleNBC-ga, kes hindas teda kui tõsielusarja "Survivor" edukat produtsenti. NBC kujutluses pidi Trump sarjas esinema siiski ainult aasta aega, edaspidi pidid talle järgnema teised tuntud ettevõtjad. Sarja idee järgi pidi 16 kandidaati konkureerima aastase töölepingu pärast The Trump Organizationiga. Trumpile oli ette nähtud ainult tagasihoidlik roll iga osa alguses selgitada järjekordset ülesannet ning lõpuks teatada, milline kandidaat välja langes.[69]
Juba esimese osa järel oli selge, etstsenaariumi tuleb muuta. Trump oli ilmutanud hämmastavat saatejuhiannet ning NBC vastutavad isikud ja ka 20 miljonit vaatajat olid tema esinemisest vaimustatud. Trump ei pidanud kinni etteantud tekstist, nagu sellistes saadetes tavaline, vaid improviseeris algusest peale. Tema ütlus "You're fired" ("Te olete vallandatud") ei olnud ette nähtud, vaid tuli spontaanselt. Aga ta näitas varsti ka teisi külgi, mõjus mõnikord mõtliku ja ebakindlana, pidas kõrval istuvate kaastöölistega nõu ja mõnikord võttis nende nõu kuulda. Ja ta õppis kiiresti sel moel pinget üles kruvima ja kandidaatidel tugevaid tundeid esile kutsuma. Vaatajate arv tõusis esimese hooaja jooksul 27 miljonini.[70]
Tänu "Mantlipärija" edule oli Trump varsti ka väga oodatud külalinevestlussaadetes, kus ta hakkas rääkima poliitilistel teemadel. Tagasivaates paistab selle tõsielusarja menu, mille staariks ta 2015. aastani jäi, eeldusena šansile saada USA presidendiks.[71] Pärast Trumpi vastuolulisi ütlusi presidendikandidaadina juunis 2015 loobus NBC Trumpi edasisest osalusest "Mantlipärija" saates.[72]
Trump tegi korduvalt koostöödprofessionaalse maadluse kontsernigaWWE (varem WWF). Aastatel 1988 ja 1989 oli taWrestleMania peasponsor ja ilmus võistluste ajal ka kaamerate ette, WrestleManial XX (2004) oli tal külalisesinemine. 2007. aastal esines Trump saates "WWE Raw" ja alustas konflikti WWE omanikuVince McMahoniga, mida nimetati miljardäride lahinguks ("The Battle of the Billionaires"). Esindajate matšisBobby Lashley (Trump) jaUmaga (McMahon) vahel WrestleMania 23-l võitis Lashley, ning Trump pügas McMahonil ringis pea paljaks, naguhair match 'is on kaotaja puhul ette nähtud. Aastal 2013 võetiWWE kuulsuste halli.[73] Ka presidendina hoidis Trump suhteid McMahonite perekonnaga.Linda McMahoni kutsus Trump juhtimaSmall Business Administrationit ja Linda korraldas ka Trumpi2020. aasta presidendivalimiste kampaania rahastamist, Vince McMahoni kutsus Trump majanduse uue alguse komisjonikoroonapandeemia ajal.[74][75]
Rööbiti "Mantlipärija" esimese hooaja ettevalmistamisega alustas Trump veel üht projekti: ta tahtis turule tuua omanimelised meesterõivad. Suure isikliku panusega ja oma telesarja esimese hooaja menu ära kasutades õnnestus tal andalitsentsPhillips-Van Heusenile, mis tootis rõivaid muu hulgasCalvin Kleini nime all. Litsentside andmine ei toonud kaasa kulusid ega riske, tõi aga peale tema nime kõikjaloleku, mille poole ta eelkõige püüdles, ka sissetulekuid litsentsitasude näol. Selleks rajas ta Trump Towerisse omaette osakonna. 2016. aastaks oli välja antud 25 litsentsi. Nende seas olid näiteks mineraalvesi Trump Ice ning parfüümid Trump Success ja Donald Trump the Fragrance.[76] 2020. aastatel turundas Trump enda nime all litsentsivõtjate toodetud kollektsioonikaarte ja tenniskingi.[77][78]
2002. aasta ilmus litsentseeritud videomäng "Donald Trump's Real Estate Tycoon", mis 2010. aastatel hinnati tagasivaates väga halvaks. Siiski osteti seda ilmumise ajal palju.[79][80][81]
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli,jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
26. juunil2015 teatas ta kandideerimisest Vabariikliku Partei presidendikandidaadi kohale. Trumpi kuulsus ja provokatiivsed avaldused tõid talle enneolematult palju tasuta meediakajastust, tõstes tema positsiooni Vabariikliku Partei eelvalimistel.[83] Arvamusküsitlustes tõusis ta kohe populaarseimaks vabariiklaste kandidaadiks. Kampaania jooksul esines ta teravat kriitikat ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud seisukohtadega. Meediaettevõte Politico kirjeldas tema seisukohti kui "eklektilisi, improvisatsioonilisi ja sageli vastuolulisi".[84] Trump lubas kõik ebaseaduslikud immigrandid riigist välja saata, keelata islamiusulistel sissepääs Ameerika Ühendriikidesse (hiljem täpsustas, et keelab mõnest riigist pärit inimestel sissepääsu) ja püstitadaMehhiko piirile müüri.[85] Paremäärmuslikud liikumised toetasid Trumpi tema vastuseisu tõttumitmekultuurilisusele ja sisserändele.[86]
Teda toetasid presidendikampaaniast loobunud vabariiklastest poliitikudChris Christie jaBen Carson.
Trump keeldus presidendivalimistel oma maksudeklaratsioone avaldamast, kuigi oli lubanud seda teha 2014. ja 2015. aastal, väites et tema maksudeklaratsioone auditeeritakse. See oli seni kehtinud tava rikkumine, mis toimis iga presidendikandidaadi kohta alates 1976. aastast.[87] Trump pöördus kohtusse, et blokeerida tema maksudeklaratsioonide ja muude dokumentide üle andmine Manhattani ringkonnaprokurörile kriminaaluurimiseks. See sai teoks Ülemkohtu otsusega alles 2021. aastal.[88]
23. jaanuaril 2017 allkirjastas Trump määruse, mis muutis võimalikuks Ameerika Ühendriikide lahkumiseVaikse ookeani partnerlusleppest.[90] 25. jaanuaril allkirjastas ta määruse Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piirile illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks piiritara rajamiseks ning määruse, millega peataski föderaalsete toetuste eraldamise kohalikele omavalitsustele, mis tegelevad illegaalsete immigrantide kaitse ja varjamisega.[91] 27. jaanuaril kehtestas ta neljakuulise moratooriumi põgenike vastuvõtmisele ning sissesõidukeelu 90 päevaksSüüria,Iraagi,Iraani,Jeemeni,Liibüa,Somaalia jaSudaani passidega isikutele.[92] New Yorgi Ida kohturingkonna kohtunik Ann Donnelly peatas järgmisel päeval ajutiselt määruse nende osade kehtivuse, mis lubasid seitsme sissesõidukeelu saanud riikide kodanikke Ameerika Ühendriikidest välja saata ka juhul, kui neil juba on olemas kehtiv Ameerika Ühendriikide viisa.[93] 3. veebruaril peatasWashingtoni osariigi Lääne föderaalkohturingkonna kohtunik James Robart ajutiselt sissesõidukeeldude kehtivuse kogu riigi ulatuses.[94] Justiitsministeeriumi 4. veebruari taotlust kohtuotsuse peatamiseks 9. föderaalkohturingkonna apellatsioonikohus ei rahuldanud.[95] 2017. aasta veebruaris tühistas Donald Trumpi administratsioon ettekirjutuse osariikidele, mille kohaselt on transsoolistel üliõpilastel õigus valida tualetti ja riietusruumi selle järgi, kuidas nad ise oma sugu määratlevad, teatasBBC.[96]NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtusid USA uue presidendi Donald Trumpiga 25. mail 2017.[97]
2019. aastal süüdistasid poliitilised rivaalid Trumpi selles, et ta olevat survestanud Ukraina presidentVolodõmõr Zelenskõid uurimaJoe Bideni pojaHunter Bideni äritegevust Ukrainas. Detsembris 2019 esitas USA kongressi alamkoda Trumpile süüdistuse võimu kuritarvitamises ja Kongressi töö takistamises ning algatas tema vastu tagandamismenetluse (impeachment). Kongressi ülemkoja (Senati) kohtuistungil otsustati tunnistajaid tunnistama mitte kutsuda ning Trump mõisteti veebruaris 2020 mõlemas süüdistuses õigeks.[98]
2020. aastal kaotas Trumppresidendivalimistel Joe Bidenile, kuid keeldus oma kaotust tunnistamast. Hiljem üritas ta tulemusi ümber lükata, esitades mitmeid kohtuhagisid, väidetavalt survestades riigiametnikke ning väites alusetult, et valimistulemusi võltsiti. Hääletustulemuste kinnitamise ajal Kongressis, kutsus Trump oma toetajaid üles minemaKapitooliumi juurde. Trumpi toetajate meeleavaldus eskaleerusKapitooliumi ründamiseks, mis sundis hääletustulemuste kinnitamist ajutiselt katkestama. Kapitooliumi ründamisel hukkus viis inimest, sealhulgas üks politseinik. Nädal hiljem süüdistas Kongressi Esindajatekoda Trumpi mässu õhutamises ning algatas tema vastu taas tagandamismenetluse. Trump on ainus president USA ajaloos, kelle suhtes on ametist tagandamise protsessi alustatud kaks korda.[99]
15. novembril 2022 teatas Trump, et kandideerib 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel.
13. juulil 2024 tehti Trumpile Pennsylvania osariigis Butleri vallas toimunud kampaaniaürituselebaõnnestunud atentaat.
15. juulil 2024 Trump valis oma asepresidendikandidaadiksOhio osariigi senaatoriJ. D. Vance'i.[100] Samal päeval toimunud Vabariikliku Partei kongressil kinnitati Trump ametlikult partei presidendikandidaadiks.[101]
5. novembril 2024 toimunud valimistel valiti ta 47. Ameerika Ühendriikide presidendiks. Valimiste ajal 78 aastat vana olnud Trump on vanim inimene, kes on kunagi Ühendriikide presidendiks valitud. Samuti on ta ajaloos esimene kuriteos süüdimõistetuna Ühendriikide presidendiks valitud inimene.
Trump onGrover Clevelandi järel seni teine president, kelle ametiajad ei järgnenud üksteisele vahetult. Tema teine presidentuur algastema teise inauguratsiooniga 20. jaanuaril 2025 ja peaks lõppema 20. jaanuaril 2029 tema järglase inauguratsiooniga. Rööbiti sellega vannutati ametisseDonald Trumpi teine kabinet.
Aastal 1990 andis Ivana sisse lahutuse "julma ja ebainimliku kohtlemise" pärast.[104] Lahutus jõustus 1992.[105] Vande all antud ütlusega võrdväärses ütluses lahutusprotsessis kinnitas Ivana Trump, et abikaasa vägistas teda 1989. Meedia kajastas seda elavalt.[106] Teleintervjuus 2018. aastal ütles Ivana, et mõtles süüdistused advokaatide nõuandel välja.[107]
Donald juunior, Ivanka ja Eric on The Trump Organizationi asepresidendid. Pärast Donaldi saamist USA presidendiks võtsid Don ja Eric perekonnaettevõtte juhtimise üle. Ivanka, kes oli olnud edukas modellina ja ettevõtjana, ja tema abikaasaJared Kushner olidAmeerika Ühendriikide presidendi vanemnõunikud.
Kolmas abikaasaMelania Trump (sündinud Melanija Knavs; modellina tuntud nimega Melania Knauss) on päritSloveeniast. Nad abiellusid 2005. aastal. Paaril sündis poegBarron (sündinud 2006).[109]
Melania Trump sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse 2006. aastal.
Trump onkarsklane. Enda väitel ei ole ta kunagi joonudalkoholi, suitsetanud ega tarvitanudnarkootikume.[110] Väidetavalt magab ta vaid neli-viis tundi ööpäevas. Trump peab kehalist aktiivsust energia raiskamiseks, sest tema arvates on inimkeha "naguaku, piiratud energiahulgaga," mis kehaliste harjutuste sooritamisel ammendub kiiremini.[111]
Aastatel 1980–2018 oli Trumpi isiklik arstHarold Bornstein, kes hiljem väitis telekanalileCNN antud usutluses, et Trumpi käsul veebruaris 2017 toimunud reidi käigus konfiskeeriti temalt patsiendi tervist puudutavad dokumendid.[112]
1. oktoobril 2020 osutus Trumpikoroonaviiruse proov positiivseks ja ta toimetati mõneks ajaks haiglaravile.[113]
2020. aasta andmetel kaalus Trump 110,7 kg ja oli 190 cm pikk.
↑Michael Kranish, Marc Fisher.Die Wahrheit über Trump: Die Biografie des 45. Präsidenten, Plassen: Kulmbach 2019,ISBN 978-3-86470-616-5, lk 36–39, tlk Philipp Seedorf.
↑Gwenda Blair.The Trumps. Three Generations of Builders and a Presidential Candidate, Simon & Schuster: New York 2015, lk 229.
↑Peter Kragh Jensen. 9. Entitlement and Wealth: The Whiteness of Donald Trump. – Stephen Hock (toim).Trump Fiction: Essays on Donald Trump in Literature, Film, and Television, Lexington, Lanham 2019,ISBN 978-1-4985-9804-0, lk 145–158, lk 146.
↑Russ Buettner, Susanne Craig.Lucky Loser: How Donald Trump Squandered His Father's Fortune And Created The Illusion of Success, Penguin Press 2024.ISBN 978-0-593-29864-0*, lk 30–31.
↑Gwenda Blair.The Trumps. Three Generations of Builders and a PresiIsdential Candidate,Simon & Schuster, New York 2015, lk 162–164.
↑Gwenda Blair:The Trumps. Three Generations of Builders and a Presidential Candidate Simon & Schuster: New York 2015, lk 167–169.
↑Gwenda Blair.The Trumps. Three Generations of Builders and a Presidential Candidate, Simon & Schuster, New York 2015, lk 225–226.
Jon Herbert, Andrew Wroe, Trevor McCrisken, "Ordinary Presidency of Donald J. Trump: The Ordinary Presidency of Donald J. Trump", Sari: Palgrave Studies in Political Leadership, Kirjastus: Springer Nature Switzerland AG: 2019.ISBN 978-3-030-04942-3
Michael Kranish, Marc Fisher, "Trump Revealed", Simon & Schuster: London 2017.ISBN 978-1508226758
.jpg)
.svg)
.jpg)
