Dominiiklased kandsid valget rüüd, mille peal kanti musta mantlit ja neid nimetati mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja ja oskasid vaidlustes osavalt katoliku usu tõdesid põhjendada. Mitmest ordu liikmetest sai tuntud õpetlased.
Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid ka Eestis. Tallinnas on osaliselt säilinud Dominiiklaste Katariina kloostri hoone (TallinnaPüha Katariina klooster).
Igas dominiiklaste kloostris olidprior ehk kloostriülem,prokuraator ehk majandusjuhataja, abipriorid, lektorid ehk õpetajad,noviitsid ehk mungakandidaadid,konversid ehkilmikvendadest abilised. Dominiiklaste ordureegli järgi olikonvendi rajamiseks minimaalselt vaja 12 munka.
Dominiiklased saabusid Tallinna 1229. aastal, dominiiklaste täpset saabumise aega kinnitavatürikut pole säilinud, kuid usaldusväärse allikana on kasutatud taani kroonikuIsacus Pontuse (ka Pontanus) kroonikat, milles ta märgib, etTaani kuningasWaldemar II saatis Taanist paavsti legaadiModena Wilhelmi nõuandel dominiiklaste ordu 1221. aastast alates Taanis tegutsevaid munki ka Tallinna. Olulist rolli mängis ka TallinnaTaani kuninga asehalduriks – riigihoidjaks (aastatel 1222–1233) määratud endineRibepiiskopTuve, kes asudesTallinna linnuses juhtiskimisjonitegevust Eestis.
Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti tänaseTallinna toomkiriku kohaleToompeale, kuid 1233. aastal toimunudMõõgavendade ordu jaAina Balduini vahel tekkinud konfliktis tapeti kirikusse põgenenudvasallid ning ka piiskopile ega vaimulikele ei halastatud.Toompeal algselt sisse seadnud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus..[1]
1246. aastal saadeti Taanist Ribest Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli, (kes oli ellu jäänud 1233. aastal) (Visbyst) juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetudToomkirikuks, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje alla, kus nadTallinna Suure linnuse "kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned".[2] Tallinna kloostri rajamise initsiaator oli paavstilegaatModena Wilhelm, keda toetasTaani kuningasValdemar II.
