Karjääridiplomaat onVälisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises.
Erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal.
Diplomaat saab tavaliselt väga laia erialase hariduse diplomaatide koolis, kus pearõhkvõõrkeeltel,ajalool,etiketil ja ka näiteksluurealastel teadmistel.
Diplomaatide astmed Eesti Vabariigi välisteenistuses
Au- ja teenistusastmed antakse vaid karjääridiplomaadile. Kui suursaadik lahkub välisteenistusest, siis tal auaste säilib aga ta ei saa enam nn. auastmetasu, mida riik diplomaatidele maksab.
Auastmed:
suursaadik (täielik ametinimetus:erakorraline ja täievoliline suursaadik)
saadik (täielik ametinimetus:erakorraline saadik ja täievoliline minister või lihtsaltminister; saadiku auastet ei ole Eestis pärast 1991. aastat antud (v.a üks kord), kuna ajaga on selle auastme tähtsus devalveerunud.)
Diplomaati ja saatkonna töötajaid kaitseb rahvusvaheliste lepete järgi kindlaksmääratuddiplomaatiline puutumatus, mistõttu ei ole asukohariigil õigust diplomaadilt vabadust võtta ega teda ka näiteks läbiotsimiseks kinni pidada.
Diplomaadi kinnitab asukohariigiriigipea ning temavolitused lõppevad kolmel juhul:
Riigipea lõpetab diplomaadi volitused esindatava riigi nõudmisel. (Näiteks lõppeb diplomaadi lähetamise aeg või muu tavapärane põhjus)
Diplomaat kuulutatakse asukohariigi poolt soovimatuks isikuks ehkpersona non grata'ks. Sel juhul saadetakse diplomaat riigist välja, sest asukohamaal ei ole teda õigust kriminaalvastutusele võtta. Traditsiooniliselt saadetakse ka väljasaatnud riigi mõni diplomaat tavaliselt "diplomaatilise vastusena" vastaspoole riigist välja. (Põhjuseks on peaaegu alati see, et diplomaat tabataksespionaažilt ehk salajaste andmete ebaseaduslikult kogumiselt.)
