Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei (saksa keelesNationaldemokratische Partei Deutschlands,lühendNPD) on1964. aastalSaksamaalHannoveris asutatud paremäärmuslik liikumine, mis esindab peamiselt rahvuslikult meelestatud ja immigratsioonivastaste valijate huve. Kriitikud on iseloomustanud parteidneonatsistlikuna ja Saksamaa põhiseaduse kaitse amet liigitab partei paremäärmuslikuks[1] .
Partei esimees on alates2014. aastastUdo Pastörs. Partei ametlik häälekandja on ajalehtDeutsche Stimme (Saksa Hääl), mis ilmub aastast1976.
Liikmeid oli erakonnal2006. aasta seisuga umbes 6000,2013. aasta seisuga umbes 5400.
Saksamaa Rahvusdemokraatliku Partei juures tegutsevad noorteorganisatsioonNoored Rahvusdemokraadid (Junge Nationaldemokraten) ja üliõpilasorganisatsioonRahvusdemokraatlik Kõrgkooliliit (Nationaldemokratischer Hochschulbund). Septembris 2006 asutati ka naisteühendusRahvuslike Naiste Ring (Ring Nationaler Frauen).
Rahvusdemokraatide programmi aluseks onsaksa rahva huvide edendamine perekonna ja rahvamajanduse toetamise kaudu. Nõutakse immigratsiooni piiramist ja rahvusvahelise kapitali osakaalu vähendamist Saksamaa majanduses. Partei on rõhutatultglobaliseerumisvastane jaeuroskeptiline.
Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei toetabsurmanuhtluse taaskehtestamist.
Programmis nõutakse Saksamaa piiride revideerimist, et tagada kõigi sakslastega asustatud alade taasliitmine Saksamaaga. Piiride muutmine tuleb saavutada rahvusvaheliste läbirääkimiste ja lepingute tulemusel. Samuti soovitakse ametliku ajalookäsitluse revideerimist, et lõpetada riiklikul tasandil ja koolides sakslaste kajastamine "kurjategijate rahvusena".Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasid Saksamaal tuleb likvideerida.
Poliitilised oponendid on seostanud Saksamaa Rahvusdemokraatlikku Parteidparemäärmuslusega. Aastatel2001–2003 üritasid õiguskaitseorganid erakonna tegevust keelustada, kuid konstitutsioonikohus lükkas nende taotluse tagasi. Detsembris2012 anti menetlusse uus algatus erakonna keelustamiseks, millele avaldasid toetust kõigi 16 liidumaa siseministrid. Konstitutsioonikohus ei ole selle uue taotluse kohta veel otsust langetanud. Märtsis 2013 teatas Merkeli valitsus, et nad ei proovi NPD-d keelustada.[2]
2016. aastal anti taas menetlusse uus algatus erakonna keelustamiseks, kuid 17. jaanuaril 2017 lükkas konstitutsioonikohus selle tagasi, põhjendades, et partei on nii liidumaade kui ka riiklikul tasandil poliitiliselt praktiliselt tähtsusetu ja seega ei ole suureks ohuks põhiseaduslikule korrale, lisaks ei muutnuks keelustamine partei liikmete mõtteviisi ega poliitilisi vaateid, kes keelustamise korral võiksid lihtsalt luua uue liikumise teise nime all. Samas tunnistas kohus, et partei manifest ja ideoloogia on põhiseadusega vastuolus, vihjates partei seostele neo-natsismiga ja antisemitism oli partei ideoloogias tähtsal kohal. Seevastu soovitas kohus, et parteile ei tohiks anda riiklikke toetusi ega muid rahalisi toetusi nende põhiseadusevastase eesmärkide edendamiseks.[3]
Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei ei ole kunagi olnud esindatudBundestagis jaEuroopa Parlamendis. Esimestel parlamendivalimistel1965. aastal kogusid nad 2 protsenti häältest ja1969. aastal 4,3 protsenti häältest, suutmata ületada viieprotsendilist valimiskünnist. Pärast seda langes erakonna populaarsus tunduvalt, jäädes püsivalt valimistel alla 1 protsendi. Kerge tõus oli märgatav2005. aasta parlamendivalimistel, mil esimest korda 35 aasta järel ületati ühe protsendi piir (1,6%). Seejärel hakkas partei toetus taas vähenema, langedes2009. aasta valimistel 1,5 ja2013. aasta valimistel 1,3 protsendini.
Euroopa Parlamendi valimistel osales Rahvusdemokraatlik Partei 1984., 1994., 1999., 2004. ja 2014. aastal. Kui2004. aasta valimistel hääletas erakonna poolt 0,9% ja2014. aasta valimistel 1% valimistel osalenud inimestest, siis muutuste tõttu Saksamaa valimissüsteemis õnnestus rahvusdemokraatidel 2014. aastal saata esimest korda Euroopa Parlamenti oma esindaja. Partei saadikuks Euroopa Parlamendis sai erakonna kauaaegne esimeesUdo Voigt.
Pärast seda oli partei pikki aastaid edutu ka kohalikel valimistel. Pööre toimus2004. aastal, milSaksimaa parlamendivalimistel saavutati 9,2 protsendi valijate toetus ja 12 kohta liidumaa parlamendis (hiljem vähenes see fraktsiooni lõhenemise tõttu 9 kohani).2009. aasta valimistel said nad juba märksa vähem hääli – neid toetas 5,6% valijatest ja nad said maapäevas 8 kohta.
Aastal2006 saavutasid rahvusdemokraadidMecklenburg-Vorpommerni parlamendivalimistel 7,3 protsendi valijate toetuse ja 6 kohta liidumaa parlamendis.2011. aastal pääsesid nad taas Mecklenburg-Vorpommerni maapäeva, kuid juba nõrgema tulemusega – nad said 6 protsendi valijate toetuse ja 5 kohta liidumaa parlamendis.
Valimiskünnise ületamiseks vajaliku 5 protsendi lähistele on Rahvusdemokraatlik Partei viimastel aastatel pääsenud veel vaidTüüringi (2009 – 4,3%) jaSaksi-Anhalti liidumaal (2011 – 4,6%). Erakonna toetus on alates Saksamaa taasühinemisest olnud just suurem idapoolsetel liidumaadel.
Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei on kogu oma tegevuse kestel olnud opositsioonipartei.
Aastatel2004–2009 sidus erakonda koostööleping teise rahvusradikaalse parteiSaksa Rahvaliiduga (Deutsche Volksunion, DVU). 2011. aastal need kaks erakonda ühinesid.
Euroopa tasandil kuulub Saksamaa Rahvusdemokraatlik ParteiEuroopa Rahvusrindesse (European National Front, ENF).