2020. aasta rahvaloenduse seisuga oli linnas 639 111 elanikku. Elanike arv on alates 1950. aastast langenud enam kui 60%. Rahvastiku vähenemine on tingitud elanike koondumisesteeslinnadesse, tööstuse ümberstruktureerimisest ja Detroitiautotööstuse vähenemisest. Sagedased ontööpuudusest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti on kõrgekuritegevuse tase.
Linna rajasid1701. aastal Prantsuse karusnahakauplejad.19. ja20. sajandi vahetusel kujunes Detroit riigi suurimaks autotööstuskeskuseks. Sinna rajatiFord Motor Company,General Motors Company jaChrysler Corporationi peakorter ja tehased. Linn on tuntud ka muusikatööstuse poolest. Linnas on asutatud plaadifirmaMotown. Tähtsaim teadusasutus onWayne State Universtiy, mis on tuntud bioloogia- ja meditsiiniuuringute poolest. Linnal on palju hüüdnimesid, sealhulgas "The Motor City" ja "The Automotive Capital of the World".
Juulis2013 taotles linnavalitsus linna pankroti väljakuulutamist. Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit.
Detroiti linnastu ja teisel pool jõge paiknevaWindsori satelliidipilt
Detroiti pindala on 370,08 km². Detroit on Detroiti linnastu ja Michigani osariigi kaguosa tähtsaim linn, asudesKesk-Lääne jaSuure järvistu piirkonnas. Linn paikneb laial, üldiselt madalal tasandikul.[2] Detroit asubDetroiti jõe kaldal, mis ühendabErie järveSaint Clairi järvega. Detroiti vastaskaldal asubKanada linnWindsor, mistõttu on see oluline piiriületuskoht USA-Kanada piiril. Linn ulatub umbes 17 km mööda Detroiti jõge. Linna laius idast läände on umbes 23 km ja pikkus põhjast lõunasse 10 km.
Detroiti põhjapiir kulgeb paralleelselt Wayne'i maakonna põhjapiiriga. Detroiti ümbritsevad selle eeslinnad. Detroiti keskel asuvadenklaavina eraldi linnadHighland Park jaHamtramck.[2] Detroiti jõel asuv saarBelle Isle jääb Detroiti linna piiridesse.
Detroitis valitseb külmade talvede ja soojade suvedeganiiske mandriline kliima, mida mõjutab Suur järvistu. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris −3,6 °C ja juulis 23,1 °C.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Detroitis on 41 °C, mis mõõdeti24. juulil1934. Madalaim temperatuur mõõdeti21. jaanuaril1943, mil oli −29 °C külma.
Talvel võib õhutemperatuur tugeva tuule toel tunduda märkimisväärselt madalam, kuid soojema õhumassi saabudes võib õhutemperatuur tõusta üle 15 °C. Sademeid esineb mõõdukalt ja need jagunevad aasta peale suhteliselt ühtlaselt. Aastas langeb 850 mm sademeid. Kõige enam sajab juunis (89 mm) ja kõige vähem jaanuaris (50 mm).Lumesadu esineb novembrist aprillini. Püsivat lumikatet ei teki. Kevadel ja suvel on sagedadäikesetormid.
1805. aastal sai Detroiti äsjaloodudMichigani territooriumi pealinnaks. Samal aastal tabas linna tulekahju, mis hävitas suure osa hoonetest.1806. aastal sai Detroit linnaõigused. Varsti pärast1812. aastaSuurbritannia-Ameerika sõja algust läks Detroit taas brittide valdusse, kuid ameeriklased vallutasid selle1813. aasta septembris tagasi.[2]
1818. aastal alustasSuurel järvistul regulaarseid sõite esimeneaurulaevNew Yorgi osariigis asuvaBuffalo ja Detroiti vahel.Teravili ja muud põllumajandustooted toimetati töötlemiseks linna vee- ja raudteid pidi ning saadeti seejärel mujale USA-sse või Euroopasse. Detroit sai riigi üheksjahujahvatamise keskuseks. Detroit oli Michigani osariigi pealinn alates selle loomisest1837. aastal kuni1847. aastani, mil pealinn viidiLansingisse.[2]
Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) eel hakkas Detroit muutuma tööstuskeskuseks eelkõige tänu vase-, raua- ja puidutööstusele. Lisaks loodusvaradele oli sel ajal oluline roll Detroiti arengusraudteel ja raudteetööstusel. Esimene raudtee, mis ühendas DetroitiPontiaci linnaga, avati19. mail1838. Järgmine suurem raudteeliin oliMichigan Central Railroad, mis ulatusChicagoni. Metallurgia kõrval olid olulised rohu- ja farmaatsiatööstus, mis kasvas välja kohalike apteekrite tegevusest, kes tootsid oma ravimeid ise. Detroit oli farmaatsiatoodangult New Yorgi järel teine linn riigis. Lisaks asusid Detroitis laki-, seebi-, jalanõude-, seemne- ja tubakatööstus ning laevaehituskeskus.[3]
Tööstuse kõrval aitasid Detroiti kasvule kaasa avalike kommunaalteenuste ja muude teenuste laienemine. Linna ehitati mitu kaubamaja, millest Hudson'si 25-korruseline kaubamaja oli valmimise ajal maailma kõrgeim. Detroiti tänavad olid esimesed, mis said endalegaasivalgustid, hiljem said valgustuse ka elumajad ja muud erahooned.1882. aastal seati sisse elektrivõrk, kuid elamutesse jõudis elektrivool alles1893. aastal.Telegraafiühendus jõudis linna 1847. aastal, esimene telegraafiliin oli Detroiti jaYpsilanti vahel. Linn saitelefoniühenduse1878. aastal.[4]
Tööstuslik areng vajas märkimisväärset tööjõudu. Kuigi paljud kohalikud inimesed leidsid tööd vabrikutes ja poodides, kasvas oluliselt sisserändajate arv. Esimeste sisserändajatena saabusidsakslased jaiirlased. Suurima etnilise rühmana asusid Detroitipoolakad, kelle sissevool hoogustus 1870. aastate keskpaigas. Nende järel saabus sisserändajaid paljudest kohtadest maailmas, kes asusid elama eraldi kogukondadena, osaliselt selleks, et säilitada oma etniline pärand. Samal ajal suurenes linnas ka afroameeriklaste arv. 1890. aastal oli linnast saanud suurlinn, kus elas üle 200 000 inimese.[5]
Kella neljane töövahetus Ford Motor Company tehasesHighland Parkis 1910. aastatel
Detroit saiautotööstuse pealinnaks tänu töösturileHenry Ford, kes avas seal 1903. aastalFord Motor Company tehase, kuigi esimese autotehase oli paar aastat varem avanudRansom E. Olds (Oldsmobile'i tehase). Kui tootmine oli hästi käima läinud, lasi Ford1913. aastal käikukonveieri, mis kiirendas toodangu valmimist mitu korda. Erakordne muudatus tootmises võimaldas tolle aja kuulsamat autotFord T toota 146 tükki tunnis. Võrdluseks toodeti seda sama mudelit1908. aastal tunnis heal juhul vaid 7,5 tükki. Hea palk meelitas tehastesse tööle arvukalt inimesi üle osariigi ja isegi Euroopast.[6]
Enne Fordi asutas töösturHenry M. Leland1902. aastal Detroitis Cadillac Automobile Company. Lisaks asutasDavid D. Buick 1903. aastal ettevõtteBuick Motor Company. 1908. aastal lõiWilliam C. Durant ettevõtteGeneral Motors Company, mis ostis kahe aasta jooksul Cadillaci, Oldsmobile'i,Oaklandi (Pontiaci eelkäija) ja veel mitu väiksemat autotootmisettevõtet. 1903. aastal sai Detroitis alguse veel üks suur autotootmisettevõte –Packard. 1910. aastal tegutsenud 202 autoettevõttest on tänapäevaks alles jäänud vaid kolm: Buick, Cadillac ja Ford (Chevrolet loodi alles 1911. aastal).[7]
Lisaks autotootmisele suurenes enne esimest maailmasõda tööstus, mis tegeles autoosade tootmisega. Paljud sellised ettevõtted saavutasid suurema edu pärast autoettevõtetega lepingu sõlmimist. 1917. aastal oli Detroitis 23 autotootmisettevõtet, mis pakkusid tööd 93 000 ja lisaks 132 osaettevõtet veel 44 000 inimesele. Autodega kaasnes ka nõudlus paremate teede järele.1909. aastal ehitati Woodwardi avenüüle maailma esimenebetoonmaantee lõik. Liikluse reguleerimiseks leiutas Detroiti liikluspolitseinikWilliam Potts1920. aastalfoori, millel oli esimesena kolm värvi: punane, kollane ja roheline.[8]
Lühikese ajaga oli Detroit saanud elanike arvult riigi neljandaks linnaks. 20. sajandi alguses kiirenenud rahvastiku muutumise järel suurenesid Detroitis sarnaselt ülejäänud USA-ga rassilised konfliktid ja diskrimineerimine. Lisaks oli uuesti hoogu saavaKu Klux Klani liikmeskond Detroitis suurim osariigis. Samuti suurenes autotööstus uuestiteise maailmasõja ajal.
1943. aastal puhkes linnas valgete ja mustade vahel mäss ning rassidevaheline pinge püsis probleemina ka järgmiste aastakümnete jooksul.[9] Jõukam keskklass hakkas sel ajal kolima peamiselt linnast põhjas olevatesse Oaklandi ja Macombi maakondade eeslinnadesse, viies kaasa kohalikud maksutulud. Seda sündmust hakati nimetamawhite flight – valgete (inimeste) (ära)lend.[10] Näiteks 1920. aastal elas Oaklandi maakonnas vaid 90 050 inimest, kuid 1960. aastal juba 690 259.
23. juulil1967 puhkes litsentsita tööpäevavälisele baarile tehtud politseihaarangu järel viis päeva kestnud mäss, milles hukkus 43 ja sai vigastada peaaegu 1200 inimest ning rüüstamise ja tulekahju tõttu hävis palju hooneid. Mässu järel kiirenes inimeste väljavool eeslinnadesse, paljud väikeärid sulgesid uksed või kolisid mujale.[11]1973. aastal loodetiColeman Youngi valimist Detroiti esimeseks afroameeriklasest linnapeaks näha kui pöördepunkti.Pilvelõhkujate kompleksiRenaissance Center ehitamine1977. aastal noorendas linna alla käivat jõeäärset piirkonda. Siiski ei suudetud selle järel uusarendust jätkata ning töökohtade kadumine autotööstuses tõi endaga kaasa uued majandusraskused ja sotsiaalsed probleemid. 20. sajandi viimasel kümnendil jätkusid Detroitis majanduslikud probleemid ning 1990. aastate keskpaigaks oli elanike arv langenud 1950. aastatega võrreldes kaks korda.[2]
Youngi järel ametisse saanudDennis Archer püüdis eeslinnadest inimesi meelitada, kulutades infrastruktuurile mitu miljonit dollarit, legaliseeris Detroiti jõe ääres hasartmängud ja lasi ehitatud mitu uut staadioni. Linna järgmise linnapeaKwame Kilpatricku ametiaega ümbritsesid skandaalid. Kilpatrick valiti linnapeaks 31-aastaselt, kuid ta oli sunnitud2008. aastal teisel ametiajal tagasi astuma. Kilpatrickut, kes kandis 2008. aastal lühikest aega õigusemõistmise takistamise eest vanglakaristust, süüdistati hiljem ametikoha kuritarvitamises.[2]2013. aastal saadeti ta altkäemaksuvõtmiste ja väljapressimiste eest 28 aastaks vanglasse.[12]
2009. aastal valiti linnapeaksDave Bing, kes hakkas ellu viima dramaatilist muudatuste plaani. Ta jättis vaesemad linnaosad rahata, et julgustada inimesi kolima turvalisematesse ja vähem räsitud piirkondadesse.[13] Sellest hoolimata jätkus linna rahalise olukorra allakäik.2013. aasta juulis sai Detroitist USA ajaloo suurim pankrotistunud linn.[14] Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit. 2013. aastal asus linnas 80 000 tühjalt seisvat maja ja 40% tänavalgustusest ei töötanud. 2013. aasta novembrist valiti linnapeaksMike Duggan. Detroit väljus pankrotist2014. aasta detsembris.[15]
Detroiti elanike arv oli 2020. aasta seisuga arvestuslikult 677 116. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli elanikke 713 777.[16] Detroit on elanike arvult osariigi suurim ja riigi 27. linn. 1920. aastal oli Detroit agaNew Yorgi,Chicago jaPhiladelphia järel neljas linn riigis. Elanike arv kasvas 20. sajandi esimesel poolel peaaegu kuus korda, peamiselt Euroopast ja lõunaosariikidest saabunud sisserändajate toel. Kõige suurem oli Detroiti elanike arv 20. sajandi keskel, kui1950. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 1 849 568, mil linn oli elanike arvult riigis viiendal kohal. Detroit on olnud üks suuremaidkahanevaid linnu USA-s. Selle elanikkond on viimase 60 aastaga langenud üle 60%. Elanikkonna koondumise tõttu eeslinnadesse on Detroitis palju mahajäetud elu- ja tootmishooneid. Elamuühikuid on linnas 349 170 (keskmine tihedus 972/km²). Tuhanded mahajäetud majad on lammutatud, mistõttu on linnas palju lagedaid alasid.
82,7% elanikkonnast onmustanahalised, 10,6%valged, 1,1%aasialased, 0,4%Vaikse ookeani rassist ja teistest rassidest 3%. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 6,8%.[16] 1950. aastatel oli valgete ja mustanahaliste suhe peaaegu vastupidine: valgeid 83,6%, mustanahalisi 16,2%. Detroit on üks rassiliselt eraldatumaid linnu USA-s. Suur osa valgest elanikkonnast on kolinud eeslinnadesse. Traditsiooniliselt on mustade ja valgete elukohtade eralduseks olnud maanteeEight Mile Road.
2010. aastal olileibkonna aastasissetuleku mediaan oli 25 787 dollarit ja perekonna sissetuleku mediaan 31 101 dollarit. Sissetulek elaniku kohta oli 14 118 dollarit. 32,3% perekondadest elasid allpoolvaesuspiiri. Kogu elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri 53,6% alla 18-aastasi ja 19,8% üle 65-aastasi. 2016. aasta detsembri seisuga oli linnastöötuse määr 9,8%.[17]
Detroiti linnastus elas 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt 4 296 250 inimest. Detroiti-Windsori metropolis elas 5 218 852 inimest.
Detroit on oluline tööstuskeskus, mis on tuntud eeskätt kolme suure autotootja,General Motorsi,Ford Motor Company jaChrysleri peakorteri asukohana. Detroitil on mitmekesine tööstus- ja tarnebaas, kuid linna majandus on jäänud ebatavaliselt sõltuvaksautotööstuse käekäigust. Seetõttu onmajandusbuumid ja -langused Detroiti võrreldes ülejäänud piirkondadega riigis paljud tugevamalt mõjutanud. Kuigi autode tootmine on alates 1970. aastatest vähenenud, on autotööstus ning selle vajadusi rahuldavad harud, shmust metallurgia ningklaasi- jakeemiatööstus, endiselt linna olulisemad tööstusharud. Tähtsamale kohale on tõusnuderasektor.[2] Üha enam on hakatud rajama kõrgtehnoloogiapõhiseid ning elektroonikaalaseid tootmis- ja konsultatsiooniettevõtteid.
Detroitis asuvad lisaks autoosadetootjaAmerican Axle'i, energiaettevõtteDTE Energy, tarkvaraettevõtteCompuware'i ja pitsaketiLittle Caesarsi peakorter. Linnas asuvad veel mitme suure ettevõtte kontorid.
Linna valitsemist juhivad linnapea, üheksaliikmeline nõukogu ja linnasekretär.1974. aastal seatud süsteemiga on suur otsustusõigus linnapeal. 2014. aastast onlinnapeaMike Duggan. Nõukogu kinnitab linnaeelarve ning kiidab heaks määrused ja olulised lepingud. Linnapea, linnanõukogu ja linnasekretär valitakse nelja-aastaseks ametiajaks, valimised toimuvad aasta pärast presidendivalimisi.
Detroiti kohtud alluvad osariigile. Linnas asub Michiganiapellatsioonikohtu osa jaUSA ringkonnakohtu osa. Korrakaitset viib läbi Detroiti politsei (Detroit Police Department) ja päästeteenistust teostab Detroiti tuletõrje (Detroit Fire Department).
Kuigi kuritegevus on viimastel kümnenditel vähenenud, on Detroit üks suurimakuritegevuse tasemega linnu USA-s. Detroit on 2014. aasta seisuga mõrvade arvult 100 000 elaniku kohta USA-s esimene linn. 2011. aastal leidis peaaegu kaks kolmandikku kogu Michiganis toimunud mõrvadest aset Detroitis. 2007. aastal tehtud uuringu käigus selgus, et 65–70% linnas toimunud tapmistest olid seotudnarkootikumidega. Lahendamata mõrvade määr on ligi 70%. Suur on ka kallatungide, röövide, varguste, autovarguste ja süütamiste määr. AjakiriForbes on Detroiti nimetanud USA kõige ohtlikumaks linnaks.
Detoritis on mitu kõrgkooli, millestWayne State University jaUniversity of Detroit Mercy on tähtsad teadusasutused. Teised suuremad haridusasutused on College for Creative Studies, Marygrove College ja Wayne County Community College. Dearbornis asub Michigani–Dearborni Ülikool. Detroiti riigikoolides õpib umbes 116 000 õpilast. Detroitis on ka palju erakoole ja katoliku koole.
Detroit on tähtis liiklussõlm. Detroiti transpordisüsteemis domineerivad maanteed, ehitatud on ulatuslik kiirteede süsteem.1987. aastal valmiskergraudteesüsteem Detroit People Mover, mis sõidab Detroiti kesklinnas.Ühistranspordist toimib bussiliiklus. Aastatel 1892–1956 oli Detroitistrammiliin. Detroitil on Windsoriga ühendus silla ja maa-aluse tunneli kaudu. Detroiti jõel sõidavad Suurel järvistul liiklevad laevad. Kesklinnast umbes 27 km kaugusel edelas asubDetroit Metropolitan Wayne County rahvusvaheline lennujaam.[2] Linnas asub reisirongiliiniAmtraki peatus.
Detroiti kesklinnas on säilinud kuusnurkne tänavaplaan, mis pandi maha 19. sajandi alguses, kuid on linna kasvades on see siiski suuresti kadunud. Suurem osa linna kaubandus- ja haldushoonetest asub kesklinnas Detroiti jõe ääres.[2] Detroiti jõeäärses piirkonnal on suur arhitektuuriline mitmekesisus. PostmodernistlikOne Detroit Center (1993) ehitati kooskõlas linnaart déco stiilis pilvelõhkujatega. Detroiti silueti teeb äratuntavaksRenaissance Center, mille keskmine torn on Detroiti ja kogu Michigani osariigi kõrgeim hoone (221,5 meetrit).Art déco stiilis hooned on näiteksGuardian Building jaPenobscot Building kesklinnas ningFisher Building jaCadillac PlaceNew Centeris. Detroiti kõige silmapaistvamad kultuurihooned on teatrihooneFox Theatre,Detroiti ooperimaja jaDetroiti Kunstiinstituut.
Kui kesklinnas ja New Centeri piirkonnas on peamiselt kõrged hooned ja pilvelõhkujad, siis ümberkaudseid alasid ilmestavad madalad hooned või elumajad. Enne Teist maailmasõda ehitatud linnaosadele on iseloomulik kaasaegne arhitektuur:puitkarkassi ja müüritisega töölisklassi hooned, suured tellistest keskklassi hooned ning suured, kaunistatud häärberid. Kõige vanemad hooned paiknevad Woodwardi ja Jeffersoni avenüü ääres. Linnas asub mitu arhitektuurilise väärtusega kirikut, näiteksSt. Josephi roomakatoliku kirik jaSte. Anne de Detroiti katoliku kirik.
Detroiti kesklinna ehitatud mitu uusarendusobjekti, millest tuntum on uuesti üles ehitatudCampus Martius Park. Uusarendus on aidanud mitut piirkonda linnas taaselustada. Detroiti jõeäärses piirkonnas on osaliselt valminud kuue kilomeetri pikkunepromenaad, mille kõrval paiknevad pargid, kortermajad ja poed. Detroiti jõel paiknebBelle Isle, kus asub USA suurim saarepark.
Paljud muuseumid ja avalikud raamatukogud paiknevad Detroiti kultuurikeskuses, mis asub kesklinnast paari kilomeetri kaugusel.[2] Detroiti tuntumad muuseumid on Detroiti Kunstiinstituut, Detroiti ajaloomuuseum, Charles H. Wrighti nimeline afroameeriklaste muuseum, Detroiti teaduskeskus, Motowni muuseum, Pewabic Pottery,Tuskegee Airmeni muuseum, Detroiti kaasaegse kunsti muuseum ja Henry Fordi muuseum, mis asub eeslinnasDearbornis.
Detroiti linnastul on oma kutselised meeste võistkonnad kõigis USA neljas suurimas profiliigas.Ameerika jalgpalliklubiDetroit Lions mängib 1930. aastast profiliigasNFL. Lionsi kodustaadion on 2002. aastal valminudFord Field.
JäähokiklubiDetroit Red Wings mängibNHL-is alates 1926. aastast. Detroit Red Wings on võitnudStanley karika 11 korral (viimati 2008), rohkem kui ükski teine klubi NHL-is. Tänu sellele on Detroiti kutsutud ka Hokilinnaks (inglikHockeytown).[19]
Aastatel 1982–1988 toimus DetroitisVormel 1 etapp. Linnas toimub autorallisarjaIndyCar Seriesi etapp. 2006. aastal toimus linnas NFL-i finaalmängSuper Bowl. Detroit on linn, mis kandideerinud enim kordisuveolümpiamängude korraldajalinnaks (aastatel 1944, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968 ja 1972), kuid pole kunagi korraldusõigust saanud.
.svg)
