Daniel Simonsson Falck (suri enne 1636. aastat) oli Rootsi riigiametnikNarvas, Narvatollirentnik ja mõisaomanikVirumaal.
Daniel Simonsson Falck sündisKalmaris Simon Hanssoni (ka Simon kirjutaja,Simon skrivare; surnud enne 1630. aastat) ja tema abikaasa Karini pojana. Peres oli vähemalt 8 last ning pojad võtsid omale perekonnanimeks Falck või selle variatsioonid (Falk, Falckius, Falcius).[1]
Falck teenisNarva lossikirjutajana 1604. aastast kuni vähemalt 1609. aastani.[1]1. aprillil 1613 sai temast Narva tollikoguja ning 21. märtsil 1620 sai ta omale rendiks koguNarva lossilääni tolli, mille rendilepingut pikendati 14. augustil 1624 ning 20. mail 1629.[1]
1617. aastal Narva kindralasehalduriks saanudCarl Carlsson Gyllenhielm (1574–1650) hindas Falcki kõrgelt ja tegi riigikantslerAxel Oxenstiernale (1583–1654) ettepaneku ta nii Narva kuiIvangorodi tolliülevaajataks teha ning talle aadlitiitel anda, mida ta siiski ei saanud.[1]
Narvaga Vene-kaubanduse pärast konkureerinudTallinna raele oli Falcki tegevus tollija ja tollirentnikuna korduvalt pinnuks silmas. Kui veebruaris 1622 kohtusid Tallinna rae esindajad (bürgermeistridJohann Derenthal jaBerendt von Gertten, raehärraThomas Schrowe ning sekretärCaspar Dellingshusen) Riiat esindanud sündikJohann Ulrichi ja raehärraGotthard Wellingiga, oli üheks aruteluteemaks Daniel Simonsson Falcki poolt kuningavõimu nõusolekulVasknarvas koguma hakatud toll, mida tallinlased pidasid üheks põhjuseks miks Venemaa kaubandus aina enam läbiArhangelski liikus.[2]
10. augustil 1622 esitas Tallinna raad kuningale kirjaliku palve Daniel Simonsson Falcki tollirendilepingut mitte pikendada.[3]
1623. aasta kevadel sõitsid Tallinna rae esindajad Johann Derenthal jaJürgen Wangersen Stockholmi, kus nad kohtusid kuningaga ja muude teemade seas esitasid kuningale soovi võtta Narva toll endale rendile 10 000 taalri eest aastas, ehk sama summa eest, millega see oli Daniel Simonsson Falckile parasjagu rendile antud. Lisaks Narva tollile, soovisid tallinlased endale rentida kaHelsingi jaPorvoo tolli.[4] Läbirääkimiste käigus pakkus riigikantsler Oxenstierna, et tallinlased võiksid Narva tolli kaheks aastaks endale rendile saada 12 000 taalri eest aastas. Derenthal pakkumisega ei nõustunud ja nõudis samu tingimusi, mis olid seni Falckile kehtinud. Oxenstierna omakorda ei nõustunud selle pakkumisega, kuna olemasolev rentniku käest oli riigil võimalik sama tulu saada ja sellisel juhul pole rentniku vahetamisel mõtet. Kuna ka Falcki rendilepingu aeg hakkas lõppema, edastas ta parasjagu Stockholmis viibinud Ingerimaa kuberneriAnders Eriksson Hästehufvudi vahendusel pakkumise lepingu pikendamiseks 8000 või 10 000 taalri eest aastas.[5] Tallinlasi saatis siiski edu ja nad said 1623. aastapärtlipäevast kuni 1629. aasta pärtlipäevani Narva, Helsingi ja Porvoo tollid rendile.[6] Peagi jõudis aga Johann Derenthalini info, et Ingerimaa asehaldur Andes Eriksson Hästehufvud ei kiirusta muudatusi tollirendis ellu viima - Falck olevat jätkanud asehalduri loal laevade tollimist ja laekunud maksude edastamist Narva linnusesse. Tallinlased esitasid asehalduri ja Falcki peale järjekordse kaebuse kuningale.[7]
1615. aastal sai ta annetusena endale Narva vana raekoja. Samuti kuulus talle mitmeid mõisaid Narva lossiläänis.[1]
9. detsembril 1617 ostis Falck kammerhärra WannesoniltAuvere mõisaVaivara kihelkonnas, milleGustav II Adolf 5. märtsil 1626 talle pärusena ka kinnitas.[8] 1620. aastal pantis Tallinna raehärraClaus Grambowi lesk Brigitta Paulson FalckileJõhvi mõisa.[9] 1620. aastal valdas ta 6 adramaagaOikalla külaAa mõisa juures ning 11. aprill 1625 andis asehaldur Gyllenhielm Falckile 1384 taalri suuruse võla katteksOntika jaVäike-Saka külad.[10] 1620. aastal oli Falcki käes rendil kaSaka mõisLüganuse kihelkonnas.[11] 5. märtsil 1626 andis Gustav II Adolf Falckile päruseks tühjaks jäänudKurtna mõisa.[12]
1636. aastal kuulusid Falcki maja Narvas ning mõned lääniks saadud maavaldused tema lesele Catharina Hölshorstile.[1]
Daniel Simonsson Falck oli abielus Catharina Hölshorstiga. Tema pojad Daniel ja Anthonius aadeldati 11. detsembril 1648Falkenklou (Falkenklo) nime all ja seda perekonnanime näivad olevat sestpeale kasutanud ka tema tütred. Abielust sündisid: