Danevirke ehkDannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitsesTaani ajaloolist lõunapiirisakside,friislaste jaslaavlaste eest. Danevirket ehitati ja tugevdatirauaaja lõpustkeskajani.
Kuni1864. aastani asus Taani lõunapiirEideri jõel praeguselSchleswig-Holsteiniliidumaal. Danevirke rajati piirist umbes 20 km põhja poole,Slieni fjordi ääres asunudHedeby linna juurde. Vallid ulatusid Hedebyst kuni 17 km lääne suunas, kust edasi moodustasid sood ja niisked jõeorud loodusliku tõkke.
Danevirke esimene järk ehitati7. sajandi lõpus. Järgnevatel aastasadadel tugevdati ja kõrgendati olemasolevaid valle ning ehitati uusi. Esimesed ehitusjärgud koosnesid puupalissaadiga 2 m kõrgusest muldvallist. Hiljem lisati sellele maakividest kuivmüür jaValdemar Suure ajal 7 km pikkune telliskivimüür. Kaitsevallide parandamist ja ümberehitamist jätkati kuni 13. sajandini. Danevirke lõikude kogupikkus kasvas nii 30 kilomeetrini. Kaitsevall oli 2–6 m kõrge ja 7–30 m lai, valli ees oli kaitsekraav. Paljud valli ehitusjärgud ondendrokronoloogia abil täpselt dateeritud.
Kirjalikes allikates on Danevirket esimest korda nimetatud808. aastal, kuiFrangi riigiannaalides öeldakse, etTaani kuningasGodfred otsustas ehitadaLäänemere jaPõhjamere vahele valli, millele ta tahtis teha ainult ühe värava. Arvatavasti parandas Godfred siiski vaid juba olemasolevaid valle.
974. aastal ründas DanevirketSaksa keiserOtto II.[1]
Danevirke kaotas oma sõjalise tähtsuse13. sajandil. Uuesti leidis kaitsevall kasutust 1864. aastal peetudTeise Schleswigi sõja ajal.Teise maailmasõja lõpul rajasid sakslased Danevirke ette tankitõrjekraavi.
Suur osa Danevirkest on tänapäevani maastikul jälgitav, praegu jääb seeSaksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa pinnale.
