2. veebruaril1856 sai Dallas linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama ja sinna saabus muu hulgas Prantsuse, Belgia, Saksa ja Šveitsi asunikke. Dallase majanduslik tähtsus hakkas kasvama raudteede jõudmisega linna 1870. aastatel. Linnast sai kaubandus-, rahandus- ja transpordikeskus, mis meelitas töölisi mujalt USA-st. Sajandivahetuseks oli Dallas saanud Edela-USA juhtivaks hulgikaubandusturuks. Tähtsaim majandusharu olipuuvilla tootmine.1893. aasta majanduslanguse tagajärjel suleti paljud ettevõtted ja pangad, samuti langesid puuvilla, saematerjali ja jahu hind. Linn taastus1898. aastaks
Ülemaailmne majanduskriis mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati samal ajalnaftamaardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus.
22.novembril1963 mõrvati Dallases 35. USA presidentJohn F. Kennedy.1973. aastal avatiDallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam. See meelitas paljud ettevõtted Dallassesse oma peakorteri ehitama. 1970.−1980. aastatel tabas linnakinnisvarabuum, sh valmis Dallasse kesklinna kaasaegne siluett.[2] 1980. aastate alguses oli kõrgpunktis naftatööstus.
Dallases valitsebniiske lähistroopiline kliima. Suvel põhjast ja läänest puhuvad soojad ja kuivad tuuled toovad kuuma ilma, kui õhutemperatuur tõuseb sageli 40 °C lähedale. Talved on pehmed, keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 8,3 °C. Talvel võib põhjast tulla tugev külmafrontTexas Norther, mil õhutemperatuur võib langeda kiiresti paarikümne kraadi võrra. Lumesadu esineb tavaliselt 1–2 päeval aastas. Kevaditi põhjast lõunasse liikuvad külmad õhumassid põrkuvad sooja ja niiske õhuga, mille tulemusena tekivadäikesetormid, tugevad vihmahood,rahe jatornaadod. Tornaadod on Dallasele kõige suurem looduslik oht, kuna linn asubTornado Alley piirkonna keskmes. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Dallases on 45 °C, mis mõõdeti 26. ja 27. juunil1980. Madalaim temperatuur mõõdeti 18. jaanuaril1930, mil oli −19 °C külma. Aasta keskmine sademete hulk on 955 millimeetrit.
Dallase elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 1 304 379.2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli elanikke 1 197 816. See on Texase suuruselt kolmas ja USA üheksas linn.
2010. aasta rahvaloenduse järgi oli rassiline koosseis järgmine:
Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam on lennuliikluse poolest maailmas kolmandal ja reisijate arvult kümnendal kohal.
Ühistransporditeenuseid osutab Dallases Dallas Area Rapid Transit. Ühistranspordiliinidest toimivad Dallases ja selle eeslinnadesbussi-,kergraudtee- jalinnalähirongiliinid. Dallases asubChicago jaLos Angelese vahel kulgevaAmtraki reisirongiliini peatus.
Dallas on tuntud kultuurikeskus oma ooperimaja, sümfooniaorkestri ja mitmete teatritega.
1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuvDeep Ellum. Tolle ajadžäss- jabluusmuusika tähtsamad esindajad, naguHuddie Ledbetter jaBlind Lemon Jefferson, esinesid Ella B. Moore's Park Theateris, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, ning muusikakollektiive, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.[2]
1872. aastal asutati Dallases Thompsonivarieteeteater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused.1921. aastal avati Little Theater of Dallas.1955. aastal loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusiFrank Lloyd Wrighti projekteeritud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastaneDallase rahvusvaheline filmifestival.[2]
