Colorado onAmeerika Ühendriikideosariik 1876. aastast. Põhjas piirneb seeWyomingi, lõunasNew Mexico, läänesUtah', kagunurgasOklahoma, idasKansase ning kirdesNebraska osariigiga. Neli osariiki – Colorado, New Mexico, Arizona ja Utah – kohtuvad ühes punktis, mida tuntakse nimeFour Corners all. Colorado on üks kolmest USA osariigist, millel pole looduslikke piire, teised kaks on selle naaberosariigid Wyoming ja Utah.
Osariik on saanud nimeColorado jõe järgi, mis omakorda on saanud nime Hispaania maadeuurijatelt (hispaania keelesRio Colorado 'värviline jõgi' punase muda tõttu, mida jõgi mägedest alla kannab). 1861. aastal otsustasidJeffersoni Territooriumi ametnikud, et Colorado sobiks uue piirkonna nimeks. Colorado hüüdnimi on sajandiosariik (inglise keelesCentennial State), sest see võeti Ameerika Ühendriikidesse vastu 1876. aastal, miliseseisvusdeklaratsioon sai saja-aastaseks.
Coloradot peetakse tihti USA kõrgeimaks osariigiks. Kuigi Colorado (ja Kaljumäestiku) kõrgeim punktMount Elbert, kõrgusega 4401 meetrit, on osariikide kõrgeimatest punktidest kolmas ning riigi kõrguselt neljateistkümnes, jäädes alla riigi kõrgeimale punktileDenali mäeleAlaskal 1,79 kilomeetriga ningMount WhitneyleCalifornias 20 meetriga, on Colorado madalaima punkti Arikaree jõe org Kansase osariigi piiril (kõrgus merepinnast 1011 meetrit) kõrgeim osariikide madalaim koht. Lisaks on Colorados kõige rohkem (53) nn neljateistkümneseid mägesid (inglise keelesFourteeners), mis tähendab mäge kõrgusega vähemalt 14 000 jalga (4267 meetrit). Selle tõttu on Colorado keskmine kõrgus merepinnast 2070 meetrit, mis on riigi kõrgeim.
Colorado on ainus USA osariik, milles on asulaid kõrgemal kui 3000 meetrit. 3094 meetri kõrgusel asuv Leadville on osariigi ja riigi kõrgeim linn (inglise keelescity). Riigi kõrgeim asulaAlma (3158 meetrit) asub samuti Colorados, kuid Colorado seaduse järgi pole ta linn (inglise keelescity), vaid alev (inglise keelesstatutory town).
Mäeahelikke eraldavad nõod ja lavamaad, lääneossa ulatubColorado platoo. Osariigi idaosa (umbes 40% alast) asub astanguliselt ida suunas madalduvalSuurel tasandikul (1600–1700 m kõrguselt 1100–1200 m kõrgusele). Colorado idaosa jääbTornado Alley piirkonda.
Suurel tasandikul sajab 300–350 mm/a, mägedevahelistes nõgudes ja lääneosa lavamaadel 350–400 mm/a, mägedes 450–550 mm/a. Keskmine temperatuur on jaanuaris 0 ºC kuni –4 ºC (kõrgmägedes kuni –7 ºC) ja juulis 22–24 ºC. Osariigi idaosas võib esinedatornaadosid. Kõrgeim ametlikult mõõdetud õhutemperatuur Colorados on 46,1 °C, mis mõõdeti 20. juulil 2019John Martini veehoidla juures.[3] Mitteametlikuks rekordiks on 48 °C, mis mõõdeti 11. juulil 1888Bennettis. Madalaim temperatuur mõõdetiMaybellis 1. veebruaril 1985, mil oli −52 °C külma.
Tänapäevase Colorado osariigi alal on asustus olnud üle 13 000 aasta.Lindenmeieri asulakohastLarimeri maakonnas on leitud esemeid, millest vanimad pärinevad umbkaudu aastast 11 200 eKr, noorimad aga 3000 eKr. Kaljumäestiku idaserv oli tähtis rändetee, mida mööda levis varane asustus üle kogu Ameerika. Colorado platoo orge ja metsa asustasidpueblorahvad.Jutid elasid Kaljumäestiku lõuna- ja keskosas,arapahod jašaieenid liikusid aga üle kõrgtasandike läände.
Ameerika Ühendriigid omandasid territoriaalsed pretensioonid Kaljumäestiku idanõlvadelePrantsusmaaltLouisiana ostutehinguga 1803. aastal. Samas hõlmas see kaHispaania rajatudSanta Fé de Nuevo Méjico koloonia ümber laiuvat ala, mille asukad hispaanlastega kaubitsesid. 1806. aastal juhtis kolonelZebulon Pike vaidlusalusel territooriumil USA luureretke. Järgmise aasta veebruaris arreteerisid Hispaania ratsaväelasedSan Luisi orus Pike'i ja tema mehed, kes viidi seejärelChihuahuasse ning saadeti juulisMehhikost välja.
Ühendriigid loobusid oma taotlustestArkansase jõest läänes ja põhjas, 43. põhjalaiuskraadist lõunasse ja 100. läänepikkuskraadist läände jäävatele aladele Hispaania kasuks osanaFlorida ostutehingust 1819. aastal. Leping jõustus koosAdamsi-Oníse rahuleppega 22. veebruaril 1821. Seejärel võttis USAMissouri territooriumi kaguosa 10. augustil 1821 Missouri osariigina oma koosseisu. Ülejäänud osa Missouri territooriumist, sealhulgas tulevane Kirde-Colorado, jäi organiseerimata alaks veel 33 aastaks.
Pärast 11 sõja-aastat tunnustas Hispaania 24. augustil 1821 lõpuksCórdoba rahulepinguga Mehhiko iseseisvust. Mehhiko ratifitseeris Adamsi-Oníse rahuleppe 1831. aastal. Texase ülestõus 1835.–1936. aastatel tekitas Ühendriikide ja Mehhiko vahel vaidluse, mis puhkes 1846. aastal Mehhiko-Ameerika sõjaks. 1848. aastal loovutas Mehhiko oma põhjaalad USAle Guadalupe Hidalgo rahulepinguga, mis lõpetas sõja.
29. jaanuaril 1861 võeti Kansase territooriumi idaosa Kansase osariigina Ühendriikidesse vastu, jättes lääneosa, sealhulgas kullakaevandused, organiseerimata territooriumiks. Kuu aega hiljem ehk 28. veebruaril 1861 kirjutas presidentJames Buchanan alla Kongressi otsusele luuaColorado territoorium. Ala toonased piirid püsivad tänaseni.
12. aprillil 1861 algasAmeerika kodusõda. Ehkki paljud kullaotsijad pooldasidAmeerika Riikide Konföderatsiooni, toetas ülekaalukas enamik siiski Ühendriike. 1862. aastal tungis Texase ratsavägi New Mexico territooriumile ja vallutas 10. märtsilSanta Fe. Rünnaku eesmärk oli haarata enda kätte Colorado ja California kullaväljad või katkestada neis töö ning vallutada Vaikse ookeani sadamad. Kiiruga kogutud Colorado vabatahtlikud marssisidDenver Cityst Colorado territooriumilGlorieta mäekurule New Mexico territooriumil, püüdes Texase vägesid tõkestada. 28. märtsil peatasid Colorado ja kohalikud New Mexico vabatahtlikudGlorieta mäekuru lahingus Texase üksused, hävitasid nende kahuri ja moonavankrid ning viisid kaasa teksaslaste 500 hobust ja muula. Texase väed olid sunnitud taganema Santa Fesse. Kaotanud moonavarud ning leidmata New Mexicos toetust, jätsid Texase üksused Santa Fe maha ning naasid löödultSan Antoniosse. Konföderatsioon ei teinud rohkem katseid USA edelaosariike vallutada.
Kodusõja ajal ja järel lahkusid paljud kullaotsijad Coloradost, kuid mõned jäid siiski sinna. 14. septembril 1864 leidis James HuffArgentine'i mäekuru lähedal hõbedat, peagi leiti seda mujalgi. 1872. aastal avastati rikkalik hõbedamaardlaSan Juani mägedest Ute indiaanlaste reservaadis Edela-Colorados. Järgmisel aastal küüditatiuted San Juanist.
3. märtsil 1875 kinnitas USA Kongress täpsustatud tingimused, mille täitmisel võis Colorado territoorium osariigiks saada. 2. augustil 1876 kuulutas presidentUlysses S. Grant Colorado USA 38. osariigiks. See toimus 28 päeva pärast Ühendriikide saamist saja-aastaseks, mistõttu pälvis Colorado hüüdnime sajandiosariik.
Kui 1878. aastal leitiLeadville'i lähedal suur hõbedasoon, algasColorado hõbedapalavik. 1890. aastal vastu võetudShermani hõbedaostuakt (Sherman Silver Purchase Act) soodustas hõbeda kaevandamist veelgi. Samal aastal avastati Colorado viimane, kuid ka suurim kullamaardlaCripple Creekis.
7. novembril 1893 andis Colorado teise osariigina USAsnaistele hääleõiguse. Ühtlasi oli see esimene osariik, kus see sündisrahvahääletuse teel (Colorado meeste seas).
Shermani hõbedaostuakti tühistamise tõttu 1893. aastal varises kokku osariigi majandus, mis põhines põllundusel ja kaevandamisel. Taastumine oli aeganõudev ja raske.
Colorado oli esimene lääneosariik, kus toimus suur poliitiline üritus:Demokraatliku Partei kokkutulek Denveris 1908. aastal. 1930. aasta rahvaloenduse andmeil tõusis Colorado rahvaarv üle miljoni. 1930. aastatel kannatas Colorado majanduslanguse ja põua käes, kuidteise maailmasõja järgne immigratsioonilaine edendas osariigi majandust. Selle üheks alustalaks sai turism, samuti arenes kõrgtehnoloogiline tööstus. 2009. aastal ületas Colorado rahvaarv viie miljoni piiri.
USA 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli 2. aprillil 2010 Colorados 5 029 196 elanikku, 16,92% rohkem kui 2000. aastal.
Osariigi suurim linn ja ühtlasi pealinn onDenver. Denveri-Aurora-Boulderi piirkonnas elas 2009. aastal hinnanguliselt 3 110 436 inimest, 61,90% Colorado asukatest. 2005. aastal oli Colorados 4 665 177 elanikku, mida on 63 356 võrra ehk 1,4% rohkem kui 2000. aastal.Loomulik iive oli 205 321 inimest (353 091 sündi, 147 770 surma) ja sisseränne 159 957 inimest.
Kõige kiiremini kasvab Colorado rahvastik Denveri linnastus. Kiireima rahvastiku kasvuga maakonnad onDouglas jaWeld. Colorado rahvastikukese asubJeffersoni maakonnas Critchelli külast veidi põhja pool.
Hispaania, eelkõige mehhiko-ameerika päritolu elanike osakaal on kõige suurem Denveri linnastus jaColorado Springsis, samuti väiksemates linnades, naguGreeley jaPueblo. Seetõttu on Colorados märkimisväärne osalatiinokultuuril. Osariigi kagu-, lõuna- ja edelaosas elab suurel hulgal Hispaania koloniaalajastu aegsete Mehhiko asunike järeltulijaid. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil kõneles viieaastastest ja vanematest Colorado elanikest 10,5% kodus üksneshispaania keelt, 2009. aastal aga umbes 14%. Nagu kaNew Mexico, on Colorado rikas arhailiste hispaaniaidioomide poolest.
Illegaalsete immigrantide osakaalu poolest on Colorado USA 5. osariik, sellest eespool on vaid Nevada, Arizona jaCalifornia ning samale tasemele (5,5–6,0%) jääbTexas. Ka osariigi vanglates on üle 20% vangidest illegaalsed immigrandid.
Colorados on paljuafroameerika kogukondi, kõige suurem neist Denveris. Aasia (eelkõigeMongoolia,Hiina,Filipiini,Korea,Jaapani jaKagu-Aasia) päritolu ameeriklaste arv on suurim Lõuna- ja Kagu-Denveris. Denveri linnastut peetakse poliitiliselt ja keskkonnatundlikkuselt liberaalsemaks ja mitmekesisemaks kui ülejäänud osariiki.
Colorados oli 2000. aasta rahvaloenduse järgi 22%Saksa (shŠveitsi jaAustria), 18% Mehhiko, 12%Iiri ja 12%Inglise päritolu elanikke.
Ligi 60% Colorado elanikest pärineb teistest osariikidest. Osariigil polnud ühtki Colorados sündinud kuberneri 1975. aastast, mil ametist lahkusJohn David Vanderhoof, kuni 2007. aastani, mil ametisse astusBill Ritter. Bill Ritter oli 2006. aastal esimene kubernerivalimised võitnud coloradolane alates 1958. aastast (Vanderhoof sai kuberneriks asekuberneri kohalt, kui eelmisele kubernerileJohn Arthur Love'ile anti 1973. aastal ametRichard Nixoni valitsuses).
Colorado elanikke peetakse füüsiliselt aktiivseteks ja sportlikeks. Mitme uuringu andmeil on Colorados Ühendriikide väikseimülekaaluliste osakaal. 2007. aastal olid 17,6% osariigi elanikest ülekaalulised, 2004. aastal aga 16,9%.
Kaljumäestikus kolm kõrvuti asetsevat maakonda –Summiti,Pitkini jaEagle'i maakond – on oodatava eluea poolest USA maakondadest esimestel kohtadel (2014. aastal oli neis maakondades oodatav eluiga vastavalt 86,83, 86,52 ja 85,94 aastat).
2016. aastal oli Colorado sisemajanduse kogutoodang 323 692 000 dollarit,[4] millega on see riigi 19. osariik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 52 795 dollarit.
20. sajandi teisel poolel laienes suuresti tööstus- ja teenindussektor. Osariigi majandus muutus mitmekesiseks, tähelepanuväärne oli teaduslike uurimisasutuste ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete osakaal. Colorados arenes katoiduainetööstus, transpordiseadmete, masinate ja keemiatoodete valmistamine ningkulla,hõbeda jamolübdeeni kaevandamine. Samuti oli Denver tähtis finantskeskus.
Õlletoodangu poolest on Colorado USA osariikide seas esikohal.
Ka Ühendriikide föderaalvalitsus on Colorados oluline majandusjõud. Osariigis paikneb mitmeid tähtsaid föderaalasutusi:NORAD,USA õhujõudude akadeemia ja Petersoni õhujõudude baas Colorado Springsis;NOAA jariiklik standardi- ja tehnoloogiainstituut Boulderis;USA geoloogiaamet ja muud valitsusasutusedLakewoodis; Denveri rahapaja, Buckley õhujõudude baas ja 10. ringkonnakohus Denveris; föderaalvangladCañon City läheduses. Peale nende on Colorados nelirahvusparki ja ulatuslikud metsakaitsealad, kokku 99 617 km² ehk 37% osariigi pindalast.
2023. aasta detsembris olitööpuudus Colorados 3,4%.[5]
Colorados on ühetaoline 4,63%tulumaks. Erinevalt enamikust USA osariikidest, kus makse arvestatakse föderaalse kohandatud kogutulu alusel, põhinevad Colorado maksudmaksustataval tulul – sissetulekul pärast föderaalseidmaksuvabastusi ja mahaarvamisi.
Jaekaubandusele kehtib Colorados kohalik 2,9-protsendilinekäibemaks. Kui osariigi tulud ületavad põhiseaduslikke piiranguid, saavad aasta läbi Colorados elavad inimesed taotleda oma isikliku kohaliku tulumaksu arveltmaksutagastust. Paljud maakonnad ja linnad lisavad osariigi omale enda maksuprotsendi. Maakondades ja eripiirkondades on ka kohalikke makse.
1992. aastal sai Coloradost esimene osariik, kus võeti vastu libertaarne "Maksumaksjate õiguste deklaratsioon" (Taxpayers Bill of Rights). Selle järgi peab maksude suurenemine olema otseses seoses inflatsiooni ja rahvaarvu kasvuga, vastasel korral tohib makse suurendada ainult siis, kui valijad selle referendumil heaks kiidavad.
Coloradol on suuredfossiilkütuste varud. Energiainformatsiooni ameti andmeil asub Colorados seitse USA sajast suurimastgaasimaardlast ning kaks sajast suurimastnaftamaardlast. Colorado toodab enam kui 5% USA aastasest gaasist. Coloradopõlevkivivarusid hinnatakse võrdväärseks triljoni barreli (160 km³) naftaga, mida on peaaegu sama palju kui kogu maailma tõestatud naftavarusid. Põlevkivi kasutuselevõtu majanduslik otstarbekus pole siiski veel kindel.
Colorado Kaljumäestiku nõlvadel ja idapoolsetel tasandikel on suurtuuleenergia tootmise potentsiaal. Geoloogiline aktiivsus mägedes lubab arendada kageotermaalset energeetikat. Suur osa osariigist on päikeseline, pakkudes võimalusipäikeseenergia kasutamiseks. Kaljumäestiku suured jõed onhüdroenergeetiline ressurss. Ida-Colorado tasandikel kasvatatavmais on potentsiaalneetanooli tooraine.
Coloradol on hästi arenenud transpordivõrgustik ning mägiosariikide kohta ulatuslik teedevõrk. Kokku on osariigis 140 000 km teid, millest ligi 15 000 km kaugmaanteed. Tähtsamad maanteed kulgevad ida-lääne suunas. Maateed mööduvad kõrgetest mäemassiividest, kulgevad läbi orgude ja kanjonite ning ületavad paljusid mäekurusid. Kõige kõrgemal kulgev maantee on Kaljumäestiku rahvuspargis asuv hooajaliselt avatudTrail Ridge Road, mis kõrgub merepinnast kuni 3713 meetri kõrgusel. Üle 3000 meetri kõrgusel merepinnast kulgeb veel mitu maanteed. Osariigi tähtsaim ida-läänesuunaline tuiksoon on kiirteeInterstate 70, mis kulgeb terves ulatuses läbi osariigi.[6] Põhja-lõuna suunas kulgeb kiirteeInterstate 25, mis ühendab osariigi tähtsamaid linnu. Mägedes on maateedel keskmiseks piirkiiruseks määratud 65 miili tunnis, mujal 75 miili tunnis.
Teised tähtsamad maanteed on riiklikud maanteedRoute 40,50,160,385 ja550. Osariigi lääneosa mägedes asub mituNational Scenic Byway võrgustikku kuulvat looduskauneid paike läbivat maanteed, muuhulgas San Juan Skyway (koosMillion Dollar Highwayga), Top of the Rockies ja Dinosaur Diamond Prehistoric Highway.
Denveri keskraudteejaam
Coloradol on ligi 4800 kilomeetri pikkune raudteevõrgustik, mis katab peaaegu kogu osariiki. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks, reisijateveol on väike roll. Coloradot läbib kaksAmtraki igapäevast rongi:California Zephyr jaSouthwest Chief. California Zephyri liin kulgebChicagostSan Franciscosse ning läbib muuhulgas Denveri jaGrand Junctioni. Southwest Chiefi liin kulgeb ChicagostLos Angelesse ning läbib osariigi kaguosa, tehes peatuse kolmes väikelinnas.
Denveri rahvusvaheline lennujaam on osariigi suurim lennujaam. 2022. aastal läbis lennujaama üle 69,3 miljoni reisija, millega oli see reisijate arvult USA-s ja kogu maailmas kolmas lennujaam. Lennujaama teenivad peaaegu kõik USA lennufirmad.
Colorado viinamäed asuvad USA viinamarjakasvandustest kõige kõrgemal, enamjaolt 4000 jalga (1219 m) kuni 7000 jalga (2134 m) merepinnast. Mäestikukliima tagab soojad suvepäevad ja jahedad ööd. Colorados on kaks ametlikku viinamarjakasvatusala,Grand Valley jaWest Elks, kus paikneb enamik osariigi viinamägedest.
6. novembril 2012 võtsid Colorado valijad 55,32% poolthäältega vastu põhiseaduse 64. paranduse kanepi legaliseerimiseks lõõgastaval eesmärgil. Seega said Colorado jaWashingtoni osariik esimesteks osariikideks, kus kanep legaliseeriti. Juba 2000. aastal legaliseeriti Colorados meditsiiniline kanep.
Seaduse järgi võivad alates 21-aastased osariigi elanikud kasvatada kuni kuut kanepitaime (millest kuni pooled võivad olla õitsevad) privaatselt lukustatud asukohas, legaalselt omada kanepitaimedest pärit marihuaanat, legaalselt omada kuni 1 untsi (28,35 grammi) marihuaanat ning anda teistele 21-aastastele või vanematele kuni 1 untsi marihuaanat.
.jpg)
