Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

City of London

Allikas: Vikipeedia
City vaade 2020. aastal:20 Fenchurch Street,22 Bishopgate,Leadenhall Building,The Scalpel,30 St Mary Axe jaHeron Tower
City of London

inglise City of London

Lipp
Vapp
City of Londoni lipp
City of Londoni vapp

Pindala: 2,9 km²
Elanikke: 8600(2021)
Rahvastikutihedus: 2966 in/km²
Kaart

City of London onLondoni omavalitsusüksus ja ajalooline kese, tänapäevalärikeskus. See hõlmab Londoni ajaloolist kesklinna, mille piires oli London alates linna rajamisest kuni keskajani. Tänapäeval moodustab City of London vaid väikese osa kogu linnast.

City of London asub Londoni südalinnasThamesi jõe põhjakaldal. City of Londoni kõnekeelsed nimed onCity jaSquare Mile (ee ruutmiil) selle pindala tõttu (1,1 ruutmiili ehk 2,9 km²). 2021. aastal oli City of Londoni elanike arv umbes 8600 inimest,[1] samas käib Citys tööl sadu tuhandeid inimesi (2023. aastal 678 000 inimest).[2]

Suur-Londoni (ingl Greater London) haldusüksus koosneb32 linnaosast (inglborough) jacity eristaatusega City of Londonist (see tähendab, et City of London ei ole Londoni linnaosa; samascity staatusegaWestminster on Londoni linnaosa). Lisaks on City of London eralditseremoniaalkrahvkond.

City of Londonit haldav omavalitsusüksus onCity of London Corporation, mida juhibLondoni ülemlinnapea (inglLord Mayor of London), kes valitakse ametisse üheks aastaks. Muuhulgas on omavalitsusel oma politseijõud. City of Londoni kohalikel valimistel saavad osaleda ka ettevõtted ja teised organisatsioonid.[3]

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

City of London on üks kolmest põhilisest piirkonnast (lisaks Cityst lääne poole jäävale Westminsterile ja Thamesi jõe lõunakaldal asuvaleSouthwarki linnaosale), millest arenes tänapäeva London.[4]

City on Londoni vanim osa.Roomlased vallutasidBritannia aastal 43 pKr ja rajasid 1. sajandil tänapäeva City alaleLondiniumi-nimelise asula (London), mille ümbritsesidmüüriga. Briti klassikalise filoloogiMary Beardi sõnul seisneb peamine põhjus, miks London onÜhendkuningriigi pealinn, selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna.[5]

Roomlased taandusid Britanniast lõplikult 5. sajandi alguses. Pärast seda Londoni rahvaarv ajutiselt vähenes, kuid 7. sajandi lõpuks oli linn taas oluline kauplemiskeskus.[4]

Suur osa Cityst hävines 1666. aastalLondoni suures tulekahjus; linn ehitati uuesti üles.

City of London Corporation kehtestas 1722. aastalLondon Bridge'i sillal liikluse reguleerimiseks vasakpoolse liikluse. 1835. aastal kehtestati vasakpoolne liiklus kogu riigis.[6]

1992. aastal saiIiri Vabariiklikust Armeest (IRA) eraldunudAjutise IRA (Provisional IRA) pommirünnaku tagajärjel tugevalt kahjustada Citys asunud mere- ja laevandusbörsiBaltic Exchange hoone, mis hiljem lammutati. 1993. aastal plahvatas Ajutise IRA autopomm kunagiseBishopsgate'i värava piirkonnas. Pärast neid terrorirünnakuid paigaldati City ümber piirkonda sisenejate kontrollimiseks teetõkked, politseikontrollpunktid ja valvekaamerad, mille kõnekeelne nimetus on Ring of Steel (ee terasrõngas).[7]

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

[muuda |muuda lähteteksti]
VasakulBank of England, keskelKuninglik Börs

City of Londonis on palju ajaloolisi ehitisi:Saint Pauli katedraal,Kuninglik Börs (Royal Exchange; tänapäeval asuvad selles hoones luksuskauplused ja restoran),Bank of England (Ühendkuningriigi keskpank), administratiivhooneGuildhall, ülemlinnapea residentsMansion House, kohtuhooneOld Bailey, turuhooneLeadenhall Market, 1666. aasta suure tulekahju mälestuseks püstitatudMonument jne. City vahetus läheduses asubToweri kindlus.

Tänapäeval on City of Londonis ka arvukalt kõrghooneid, näiteks aadressil30 St Mary Axe asuv hoone hüüdnimega Gherkin (ee kurk), aadressil20 Fenchurch Street asuv hoone hüüdnimega Walkie-Talkie ja 2025. aasta alguse seisuga City kõrgeim hoone (278 m, 62 korrust) Horizon 22 aadressil22 Bishopsgate.

Londoni südalinn jaSaint Pauli katedraal

Detsembris 2024 kiitis City of London Corporation heaks planeeringu uue kõrghoone ehitamiseks aadressile1 Undershaft. Kavandatav 74-korruseline kõrghoone peaks valmis saama umbes 2030. aastal ja olema sama kõrge kui Thamesi jõe lõunakaldal asuv Ühendkuningriigi kõrgeim hoone, 72-korruselineShard: 309,6 m (see on maksimaalne ehituskõrgus, mida lubab Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet).[8]

Haridus ja kultuur

[muuda |muuda lähteteksti]

City of Londonis asub mitu kõrgkooli, teiste seasGuildhall School of Music and Drama,Bayes Business School jaLondon Institute of Banking & Finance.

Samuti on Citys palju kultuuriasutusi, näiteks üks Euroopa suurimaid kultuurikeskusiBarbican Centre, kunstimuuseumGuildhall Art Gallery, Rooma-aegneMithra pühamuMithraeum,Londoni muuseum (London Museum; peahoone taasavatakse 2026. aastal) jaBank of Englandi muuseum.

Finantskeskus

[muuda |muuda lähteteksti]
Londoni südalinna vaade sillaltWaterloo Bridge

City of London on ajalooliselt kujunenud kaubandus-, äri- ja panganduspiirkonnaks – City oli oluline finantskeskus juba 17. sajandil.[9]

Enne esimest maailmasõda pakuti City of Londonis kaubandusteenuseid vähemalt sama palju kui finantsteenuseid, kuid juba 1950. aastateks oli kaubandusteenuste maht Citys oluliselt vähenenud (muuhulgas mõjutas seda kaubandushoonete häving teises maailmasõjas) ja asendus finantsteenustega.[10]

Suur osa rahvusvaheliste finants- ja õigusteenuseid pakkuvate ettevõtete ning teiste suurettevõtete peakorteritest Londonis asuvad City of Londonis jaCanary Wharfi äripiirkonnas.[11] City of Londonis asuvad muuhulgas Bank of England,Londoni börs, kindlustusseltsAviva, varahaldus- ja kindlustusettevõtePrudential, kindlustuskorporatsioonLloyd's, paljud suurpangad (näiteksLloyds Banking Group,Standard Chartered), aga näiteks ka telekommunikatsiooniettevõteBT Group ja tarbekaupade ettevõteUnilever.

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. "How life has changed in the City of London: Census 2021".Office for National Statistics. 19. jaanuar 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  2. "The role of financial and professional services in the UK"(PDF).City of London. 11. november 2024. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  3. "Worker Vote Registration".City of London. 12. september 2024. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  4. 12"London".Britannica. 12. jaanuar 2025. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  5. Beard, Mary (2017).SPQR: Vana-Rooma ajalugu. Tõlkinud Randmaa, Aldo. Tallinn: Varrak. Lk 15.ISBN 9789985341643.
  6. "Our Story: Timeline".City of London. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  7. Chance, Wayne (18. juuli 2018)."City of London's Ring of Steel security".City Security Magazine. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  8. Oliver, Joshua (13. detsember 2024)."City of London gives permission for tallest tower".Financial Times. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.
  9. Neal, Larry; Quinn, Stephen (18. oktoober 2001)."Networks of information, markets, and institutions in the rise of London as a financial centre, 1660–1720".Financial History Review.8 (1): 7–26.DOI:10.1017/S0968565001000130. Vaadatud 14. jaanuaril 2025cit. via Cambridge University Press.
  10. Mollan, Simon; Michie, Ranald (september 2012)."The City of London as an International Commercial and Financial Center since 1900".Enterprise & Society.13 (3): 538–587. Vaadatud 14. jaanuaril 2025cit. via JSTOR.
  11. "London's Central Business District: Its Global Importance"(PDF).Greater London Authority. Jaanuar 2008. Vaadatud 14. jaanuaril 2025.

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=City_of_London&oldid=6799273"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp