California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänesSierra Nevada mägedeni idas,Mojave kõrbest kagusRedwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusalaKeskorg (Central Valley), mida poolitabSacramento jaSan Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas,Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas,San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.
Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkemmänniliike kogu USA osariikidest. PaljudValgemägede (White Mountains) puudest on maailma vanimad; üksBalfouri mänd nimega Methuselah on üle 4800 aastat vana.
Sierra Nevada mägedes asub Ameerika Ühendriikide põhiosa kõrgeim punktWhitney mägi (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punktSurmaorg (Death Valley). Kuna osariik paiknebVaikse ookeani tulerõngas, onmaavärinad seal tavalised; aastas esineb neid umbes 37 000.
Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedegavahemereline kliima.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7 °C, mis mõõdeti10. juulil1913 Surmaorus. See on ühtlasi ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdetiBocas20. jaanuaril1937, mil oli −43 °C külma.
California kullapalavik 1848. aastal tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas ja rahvastikus. Californiasse rändas arvukalt immigrante USAst ja mujaltki, algas majandusbuum.
20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerikameelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katvaturismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- jaIT-sektor, tipnedesSilicon Valley kasvuga.
Lisaks õitsvalepõllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- jakosmosetööstus,haridus ningtootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas, rahvaarvult 35. ja pindalalt 59. riik.
2024. aastal oli CaliforniaSKP 4,08 triljonitUSA dollarit, mis moodustas 14,1% USA 2024. aasta SKP-st.[4]
2024. aasta novembris oli Californias tööpuuduse määr 5,4%.[5]
Los Angeleses jaSan Franciscos asuvad maailma ühed suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego.
Santa Monicas asus maanteeRoute 66 lõpp-punkt.
