Calakmul onmaiade tsivilisatsiooni arheoloogiline leiukoht, mis asubMehhikosCampeche osariigis. Seda peetakse üheks kõige olulisemakslõunamaiadekultuuri asupaigaks[1]. Calakmul oli jõuliseKaani dünastia pealinn hilisel klassikalisel perioodil umbes 600.–700. aastal[2].
Paik on arvatudUNESCO maailmapärandi nimistusse.[2]
Calakmul asubtroopikametsasYucatáni poolsaare keskosas Lõuna-Mehhikos Campeche osariigis ning selle arheoloogilise ala pindala on 331,397 ha[2]. Tänapäeval on Calakmul osa suuremastbiosfäärist, mis kannab sama nimetust ning katab 726 000 ha[3].
Väljakaevamistel leiti üle 6000 arheoloogilise leiu, mis viitab sellele, et Calakmul on kõige suurem avastatud maiadelinnriik. Linna ümbritseb suur kunstlike veereservuaaride võrgustik[4]. Сalakmuli leidude hulgas on eriti väärtuslikudhieroglüüfiliste nikerdustega kaetudsteelid. Kokku kaevati välja 120 steeli. Nikerdused steelidel annavad infot Calakmulipoliitilise ajaloo kohta.
Calakmul asub loodusrikkas piirkonnas, mis on mitmeohustatud loomaliigielupaik. Siin elab ka kõige rohkemimetajate liike kogu maiaderegioonis.[2]
Calakmul sai oma nime arheoloogilise kaevamise käigus. Nimi peegeldab linna ülesehitust: paigas on kaks domineerivatpüramiidi. Klassikaliste perioodi maiade keelesca tähendab ‘kaks’,lak – ‘piirnev’ jamul – ‘püramiid’ või ‘küngas’, sellega on Calakmul ‘kahe piirneva püramiidi linn’.[1]
Calakmul koosEl Miradori,Nakbe jaTikaliga oli maiademadaliku üks tähtsamaid keskusi ning Tikal oli Calakmuli suurim vastane[5].
Esimesedglüüfilised Calakmuli kirjeldused pärinevad varasest klassikalisest perioodist aastast 546, mil Calakmuli troonile tõusisNaranjo linnriigi valitseja. Sel perioodil (250.–600. aastal) sai Calakmulist kohalik pealinn[5].
631. aastal liitusCaracol Calakmuliga ning koos ründasid nad Naranjot, mille tagajärjel Naranjo langes. Calakmuli arengu ja kasvamise tõukeks sai El Miradorimetropoli langus, mille tõttu muutus Calakmul Tikalipoliitiliseks vastaseks.[5]
Arvatakse, et Calakmuli poliitilised tegevused olid eeskätt suunatud Tikali vastu. Calakmul ründasPalenquet mitu korda 599. ja 611. aastal ning aastal 657 ründas lõpuks ka Tikali.
Calakmuli valduses oli lai võrgustikvasallriike ning linnriik mängis suurt rolli lõunamadalikul asuvate riikide arenemisel. Sellele viitab näiteks Calakmuli sekkumine kahe valitseja ühendamisseCancuéni kuningriigis (656. ja 677. aastal) ningEl Perús. Arvatakse, et Calakmulis valitsevdünastia võttis osa rituaalidestDos Pilasis (Tikali valitsejate sugulased) ja ilmselt kaYaxchilánis. 7. sajandi teiseks pooleks sai Calakmulist kõige võimsamkuningriik maiade madalikul.
Ometigi õnnestus Tikali uuelkuningalHasaw Ka’an K’awilil võita Calakmuli lahingus 5. augustil 659. aastal. Ilmselt tappis ta Calakmuli tolleaegse kuninga, glüüfide järgiJaaguari Käpa.
Tikal jätkas oma rünnakuid Calakmuli-lähedastele aladele: 743. aastal El Perúle ning järgmisel aastal ka Naranjole. Lõviosa neist Calakmuliehitustest, mis on tänapäeval väljakaevatud, olid ehitatud just saja aasta jooksul pärast seda, kui Tikal Calakmuli vallutas.
8. sajandi keskpaigaks lõpevad kirjalikud andmeddiplomaatilistest suhetest suuremate linnriikide vahel. Umbes saja aasta pärast algab klassikalise maiade tsivilisatsiooni langus lõunamadalikul.[4]
1931. aastal külastas uurija jataimeteadlaneCyrus Longworth Lundell Calakmuli esimest korda. Järgmisel aastal korraldasWashingtoni Carnegie’ instituut eesotsasSylvanus G. Morleyga Calakmuliteadusekspeditsiooni, mille tulemusena jõudsid nad uurida Calakmulimonumente ning määrasid paljude Calakmulilt leitud steelide loomise aastaajad. 1933. aastal uuris Calakmuli Mehhiko teadlaneEnrique Juan Palacios. 1934. aastal külastas piirkonda Carnegie' meeskond jälle ning koostas Calakmulikaardi. 1976. aastal tegiJoyce Marcus esimesena ettepaneku pidada Calakmulis leitud maopea glüüfi linnaembleemiks. Tema oletas ka, et klassikalisel perioodil oli Calakmul maiade tsivilisatsiooni pealinn.
Järgmised arheoloogilised uurimused, mida juhtisidSimon Martin jaNikolai Grube 1994. ja 1995. aastal, oletasid, et lõunamaiade madalikul olid kaks tähtsamat keskust: Tikal ja Calakmul. Järgmised uurimistööd Calakmulis olid suunatud põhimõtteliselt monumentidele jastruktuuridele ning 1981. aastal algasCampeche ülikooli (Universidad Autónoma de Campeche) Calakmuli teadusuuringute programmWilliam Folani juhendamisel.
1993. aastal viidi läbi Calakmuli biosfääri arheoloogiline programm (The Archeological Project of Calakmul Biosphere), mille juht oliRamón Carrasco Vargas. Uuringu käigus avastati klassikalise perioodi kuningapüramiid.[6]
Seinamaalingud on väärtuslikud maiade kultuuri tundmise allikad. Seinamaalingud avastati Calakmuli esimesel ja teisel püramiididel. Arvatakse, et nende ehitamine sai alguse 420. ja 620. aasta vahel.
Seinamaalingute loomiseks kasutatisinist,rohelist,kollast,punast japruuni värvi, mis kanti hallikasroosale taustale. Võrreldes teistes linnades asuvate maalingutega annavad Calakmulilt leitud joonistused ülevaate nii valitsejaterituaalidest kui ka lihtinimeste igapäevaelust.
Maalingutel on kujutatudmehi ning rohkem kui tavaliselt maiade kultuuri maalingutelnaisi jalapsi, inimeste kehad on tavaliselt ebaproportsionaalsed. Inimeste riided viitavad tõenäoliselt nende omanikeühiskondlikule positsioonile: mõnel on lihtsamad niudevööd ja peasidemed, teistel on mõjuvamadpeakatted. Mõnel nais- ja meesfiguuridel on sellisedehted, nagu kõrvarõngad, kaelakeed jaornamendid, ning naistel on tihti värvitud näod ja kaelad. Osa nendest maalingutest kujutavad inimesi, kes valmistavad või söövad toitu, mõned maalingud kujutavad kakeraamiliste toodete valmistamise võitransportimise protsessi.
Maalingutest arusaamisele aitavad kaasa hieroglüüfilised kirjutised. Kuna isiklikke nimesid nendes kirjutistes ei esine, oletati, et need inimfiguurid ei kujuta siiski konkreetseid inimesi. Lisaks sellele korduvad tihti kirjutistel kolm hieroglüüfi, mis tähistavad ilmselt ühe naise nime ja tematiitlit, aga tema seos nende maalingutega on tänapäevani teadmata.[3]
