Cádiz on vanim püsiasustusega linn Hispaanias ja Edela-Euroopas. Linna omapäraks on selle asukoht merest ümbritsetud poolsaarel, mida ühendab mandriga kitsas maasäär ehktombolo.
Linn asutati Tüürosefoiniiklaste kolooniana ja selle algne nimi oliGadir. Klassikalise tava kohaselt loetakse linna asutamisaastaks 1104 eKr ehk 80 aastat pärastTrooja sõja lõppu.[2]
Kreeklased teadsid linnaGadeira (kreeka τὰ Γάδειρα) nime all. Vanakreeka mütoloogias loodi linnHeraklese poolt tema kümnenda vägitöö käigus, kus Herakles röövisGeryoni veisekarja. Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel, mis oli üks kolmest saarest (Erytheia, Antipolis ja Kotinoussa), mis moodustasid arhipelaagi kohas, kus asub tänapäeva Cádiz.
Aasta 500 eKr paiku langes linnKartaago kontrolli alla. Cádizist saiHannibali tugipunkt[3] Lõuna-Ibeeria vallutuseks.
Teises Puunia sõjasRooma ja Kartaago vahel vallutasid roomlasedScipio Africanuse juhtimisel Cádizi aastal 206 eKr. Rooma perioodil kandis linn nimeGades. Linn koges jõukuse märgatavat kasvu, sinna ehitati akvedukt, amfiteater, templeid jm. Lühikesel ajavahemikul oli see Rooma impeeriumi suuruselt teise elanike arvuga linn; seal resideeris viissada Rooma ülemklasside liiget (ladinaeques romanus), mis jäi alla vaidRooma linnale jaPadovale.[4]
Rooma impeeriumi lagunedes oli linn vaheldumisivandaalide,bütsantslaste jaläänegootide valduses. Aastal 552 vallutasid bütsantslased Ibeeria poolsaare lõunapoolse osa, mille sisse jäi ka Сádiz, ja hoidsid seda enda käes kuni aastani 620, mil ala läks tagasi läänegootide kätte.
711. aastal algas mauride sissetung Ibeeria poolsaarele ning sama aasta 19. juulil toimusGuadelete lahing mauride ja läänegootide vahel, pärast mida jäi linn mauride valdusse kuni aastani 1262. Mauride ülemvõimu all, vahemikus 711–1262, kandis linn nimeQādis (araabia قادس). Siit lähtub ka linna tänapäevane hispaaniakeelne nimi Cádiz. Mauride perioodil jätkus linna allakäik. Lõhuti seal olnud Heraklese kuju, mis oli linna püstitatud rooma ajal. Mauride perioodist pole tänapäeva Cádizis eriti midagi säilinud.
Aastal 844 möödusid Cádizist taaniviikingid oma rüüsteretkel, mis lõppesSevillas.[5]
Aastal 1262 võeti Cádiz kristlaste pooltrekonkista käigus tagasi, kuiKastiilia kuningasAlfonso X selle vallutas.
Suurel maadeavastuse perioodil seilasChristoph Kolumbus siit oma teisele ja neljandale Ameerika-retkele. Linn oli alguspunktiks paljudele avastusretkedele, koloniaalajastul asusid siit Ameerika poole teelekonkistadoorid. Cádizile kuulus kaubandussuhete monopol Ameerikaga, seal asus Hispaania aaretelaevastiku peakontor. See tegi linnast Hispaania vaenlaste olulise sihtmärgi. 1587. aasta aprillis korraldas linnale röövrünnakuFrancis Drake.
Cádiz on koht, kus loodi Hispaania esimene konstitutsioon aastal 1812.[6]
Enamus majanduse taristust on koondunud sadama ümber. Merenduse osakaal majanduses on viimase 30 aasta jooksul vähenenud: kalapüük on kriisiolukorrasLääne-Sahara-äärsete kalapüügiterritooriumide kaotamise tõttu ning laevatehased seisavad tööta, sest nõudlus laevade järele on napp ja teiste riikide laevatehased pakuvad tugevat konkurentsi. Majanduse kõige tugevam sektor on kaubandus, tulenevalt laevatehaste olemasolust ja Cádizi sadama tegevusest.
Turismindus (elupindade väljarentimine, hotellindus) on heal järjel tänu liivarandadele, karnevalile ja Cádizi rikkalikulekultuuripärandile. Sellele vaatamata pole edusammud turisminduses kompenseerinud töökohtade kadu majanduse teistes sektorites.
Cádizi karneval on üks maailma tuntumaid karnevale. See leiab aset kahe nädala kestel veebruaris, kuid karnevaliga seotud üritused toimuvad linnas aasta läbi.
Cádizi karneval on kuulussatiiriliste truppide tõttu, keda nimetataksechirigotas ja kes esitavad muusikalisi etteasteid. Tüüpiliselt koosnebchirigota 7–12 esinejast, kes laulavad, näitlevad ja improviseerivad saadetunakitarridest,kazoo'dest,basstrummidest ja erinevatest lärmitekitajatest. Pealechirigota'de on karnevalil ka palju muud liiki esinejaid: koorid; ansamblid nimegacomparsas, kes esinevad kitsaseadelisesharmoonias sarnaselt afroameerika kultuuribarbershop-kvartettidega või mehhikomariachi'dega;cuartetos, mis koosnevad neljast (vahel kolmest) esinejast, kes esitavad vaheldumisi dramaatilisiparoodiaid ja naljakaid laule;romanceros, jutuvestjad, kes retsiteerivad värsivormis lugusid.
.svg)
