COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusestcoronavirus disease 2019) ehkkoroona[1] ehkkoroonaviirushaigus on 2019. aastal pandeemiaks laienenud[2]viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirusSARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes, kuna see oli levinudülemaailmse pandeemiana.
11. märtsil 2020 klassifitseerisMaailma Terviseorganisatsioon haiguse puhangupandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[3] 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele.[4] Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[5] 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.[6]
Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikatItaalias jaSuurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.[7]
Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehkkoroonaviirushaigust (inglisecoronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.
Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.[8]
COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[3]
Viirus levib inimeselt inimeselepiisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõigeköha.[9][10] Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning leviblimaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.[11]
Haigusepeiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 2–14 päeva, tavaliselt 5 päeva.[9]Gripil on see tavaliselt 2 päeva, mis tähendab, et koroonanakkuse puhul võib inimestel olla rohkem aega haigust levitada, enne kui nad oma haigestumist märkavad.[12] Kuna peaaegu kolmandik nakatunutest põeb haigust sümptomiteta,[13] on viiruse levikut raske kontrolli all hoida.[14]
Uuringud kinnitavad, et viirus võib organismis püsida kuni kaheksa päeva pärast sümptomite kadumist.[15]Suurbritannia valitsus algatas aprilli algusesantigeenide testimise kampaania, millega loodetakse muuhulgas tuvastada haiguse läbi põdenud isikud.[16]
Leviku võimalikkus õhu kaudutolmnakkusena on olnud vaidluste objekt pandeemia algusest peale.[17][18][19] Õhklevi puudutavaid väiteid on 2020. aasta jooksul ametlikes allikates veidi korrigeeritud ning mööndud, et kuigi lähikontaktis või eritingimustel võivadaerosoolid levikule kaasa aidata, siiski viirus tolmnakkustele nagutuberkuloos võileetrid tüüpiliselt õhus lenduval kujul ei levi.[20][21]
Koroona sümptomeid põhjustab organismi immuunsüsteem.[22]
Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limaeritust (33%), hingamisraskusi (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).[3]
Terviseamet loetleb peamiste sümptomitena üles: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasevalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimuse ja nõrkustunde.[9]
LondoniKing's College'i teadlased leidsid rakendusele COVID Symptom Tracker antud 400 000 vastuse analüüsimisel, et nakatumise sümptomiteks võib olla kamaitsmis- ja/võihaistmismeele nõrgenemine, mida täheldas 59% nakatunud vastajaist.[23] Suurbritannias lisati maitsmis-haistmismeele häiringud ametlikult haiguse sümptomite loendisse 2020. aasta maikuu keskpaiku.[24]
Paranemine peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.[26]
Ravimifirma Pfizer väljatöötatud tablettide kuur võib vähendada koroonaviiruse tõttu haiglasse sattumise ohtu 89%, kui võtta tablette kolme päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist.[27]
Viirusvastasevaktsiini väljatöötamisega tegelevad mitmed asutused. Seejuures kasutatakse varasemat töödSARS-CoV viiruse vastu, sest mõlemad viirused tungivad inimese rakkudesse samaACE2ensüümi vahendusel.[28] Peamisi uurimissuundi on kolm. Esimene on suunatud terve viiruse vastu ja selleks kasutatakse kehas viirusevastase reaktsiooni esilekutsumiseks viiruse inaktiivseid või tapetud osakesi. Teine suund on luua viiruse alamühikuid sihtivaid vaktsiine, et koolitadaimmuunsüsteemi teatud viiruse valkude vastu, mis SARS-CoV-2 puhul on inimese ACE2 ensüümiga interakteeruvadS-spike-valgud. Kolmas suund on nnnukleiinhappe vaktsiinid. Vaktsiinid vajavad enne kasutuselevõttu ulatuslikku katsetamist, et oleks võimalik veenduda nende efektiivsuses ja ohutuses.[29]
Kuningliku Melbourne'i Haigla jaMonashi Ülikooli teadlaste uuringus järeldatakse, et seni kogu maailmasnugiusside vastu kasutatav ravimivermektiin pärsib SARS-CoV-2replikatsiooniin vitro. Ivermektiini abil on võimalik rakukultuuris viiruse RNA olemasolu vähendada 48 tunni pärast umbes 5000 korda ja ravimi viiruse tuumatransporti pärssiv toime võib olla tõhus SARS-CoV-2 vastu.[30]
Hiinas tehtud katseuuringu kohaselt võib koroona läbipõdenud inimesevereplasmat haigele inimesele üle kandes leevendada haige seisundit, kuna selline vereplasma sisaldab haigusega võitlevaidantikehasid.[31]
2020 sügisel arvati erinevate vaktsiinide dooside hinnad olevat vahemikus 3 kuni 37 dollarit.[32]
Eesti teadlaste väljatöötatud ninasprei BioBlock pakub täiendavat kaitset rahvarohketes kohtades, kus distantsi hoidmine on keeruline. Koroonaviiruse vastaste antikehadega ninasprei annab kaitse ka neile, kes ei saa maski kanda ja kohtades, kus maski ei kanta.[33]
Eestis on võimalik koroona vastu vaktsineerida võimalik kõigil, kes on vähemalt 12-aastased. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust.[36]
Haigusse suremus vanusegruppide kaupa Hiina andmetel
Jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.[37] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist.[38] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.[38] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. NäiteksWuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.[38]
Pesta käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit;
Vältida kontakti inimestega, kel on haigusnähud;
Vältida silmade, nina ja suu katsumist kätega;
Otsida varakult abi palaviku, köha ja hingamisraskuste korral;
Kergete hingamisteede haiguste sümptomite korral järgida hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsida kuni tervenemiseni kodus;
Aevastamisel või köhimisel järgida hingamisteede hügieeni:
katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, visata see kohe prügikasti ja puhastada seejärel käed; salvrätiku puudumisel kasutada oma varrukat, mitte paljast kätt;
vältida palja käe kasutamist suu ja nina katmisel.
Üldiselt ei soovitatud Eesti inimestel veel 2020. aasta 11. märtsil reisida kaEgiptusse,Hispaaniasse,Iisraeli,Jaapanisse,Prantsusmaale,Saksamaale jaSingapuri.[44] 12. märtsi hilisõhtul kehtestati aga juba ka Eestiseriolukord, keelates muuhulgas avalikud üritused, kehtestades piiriületustel sanitaarkontrolli ning kästi valmistada ette õppetöö üleviimine kaug- ja koduõppevormile.[45] 15. märtsil otsustas valitsus taastada piirikontroll ning lubada alates 17. märtsist riiki ainult Eesti kodanikud ja siin elamisluba omavad isikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.[46]
25. märtsil anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist Eestis. Selleks ajaks oli Eestis viirus diagnoositud 404 inimesel.[47] Märtsi lõpuks oli registreeritud 745 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 91 patsienti (neist 13 intensiivravil), haiguse tagajärjel oli surnud 4 inimest.[48] Aprilli lõpuks oli tuvastatud 1689 nakatunut ja haigusse oli surnud 52 inimest.[49] 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934 ja surnud oli 63.[50]
↑Peterson, Pärt (6. aprill 2020)."COVID-19 võib levida ka hingamise teel".Tõenduspõhine info COVID-19 kohta. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2020. Vaadatud 15. novembril 2020.
↑Chris Smyth (18.05.2020)."Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock" (inglise). The Times. Vaadatud 18.05.2020.Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected.
↑Cascella M, Rajnik M, Cuomo A, Dulebohn SC, Di Napoli R (märts 2020). "Features, Evaluation and Treatment Coronavirus (COVID-19)".StatPearls [Internet].PMID32150360. Bookshelf ID: NBK554776.
.jpg)
1.jpg)
