CITESi ehkWashingtoni (1973) konventsioon (akronüümingliskeelsest nimetusestConvention onInternationalTrade inEndangeredSpecies of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevahelineleping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunudliikide riikidevahelistimporti jaeksporti. CITESi määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.
Eesti ühines CITESiga 1992. aastal. 2023. aastaks on selle konventsiooniga ühinenud enamik maailma riike - 184.[1]
Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmistKliimaministeeriumi looduskaitse osakond. Teadusüksuseks on Eestis CITESi teaduskomitee, mida juhibTiit Maran, liikmed onUrmas Laansoo,Eerik Leibak,Märt Kruus jaUudo Timm. Lisaks komiteele toimivad CITESi teadusüksustena Eestis veelTallinna Botaanikaaed,Tallinna Loomaaed,Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum jaEesti Loodusmuuseum.[1]
Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat:
I kategooria – otsesesväljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus otseselt või kaudselt (nahk, luud) mõjutab.
Ühtekokku kuulub I kategooriasse umbes 800 liiki, Eestismerikotkas,rabapistrik,atlandi tuur jaeuroopa saarmas.
II kategooria – liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada.
II kategooriass kuulub umbes 32 500 liiki, Eestis näitekshunt,must-toonekurg,sookurg,apteegikaan jaorhideed.
III kategooria – liigid, millega kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise.
III kategooriasse kuulub umbes 170 liiki, Eestis pole sellesse kategooriasse kantud ühtki liiki.
