Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

C-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
C-vitamiin (askorbiinhape)
Füüsikalis-keemilised ja üldandmed
Keemiline valemC6H8O6
Molaarmass176,12 g/mol
Sulamispunkt (0C)190–192
Tihedus (g cm−3)1,694
Vitamiini omadused
Lahustuvusvesilahustuv (333 g/l 20(0C))
Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees))60 ?mg/päevas
(täiskasvanud (naine))60 ?mg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))?µg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))?µg/päevas
Toimet parandavad
Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad
Defitsiidi sümptomid
  • organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele
  • veritsevadigemed
  • haavade aeglane paranemine
  • stress e psüühiline pingeseisund
C- vitamiiniüledoosi sümptomid

[1]

Toksilisus
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta (pärast saagikoristust):
Sünonüümid
  • askorbaat, L-3-ketothreoheksuroonhape,askorbiinhape, antiskorbuutiline vitamiin, 3-keto-L-gulofuranolaktoon; L-3-ketothreoheksuroonhape laktoon, L-ksüloaskorbiinhape jpt

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehkL-askorbaat (kavitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalnebiomikromolekul, tugev hape, kavesilahustuvvitamiin jaantioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmeteorganismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

C-vitamiin on inimorganismi jaoks antiskorbuutne ühend.

C-vitamiini täielik puudumine (kabioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades selliseid haiguslikke seisundeid naguskorbuut (inglise keelesscurvy),periodontiit (hambajuureümbrisepõletik),müokardi infarkt jakroonilised südamehaigused.[4]

C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel,hapniku javalguse toimel.[5]

Termini kujunemine

[muuda |muuda lähteteksti]

Tänapäeval on termin C-vitamiin geneeriline kirjeldus kõigi L-askorbiinhappe biotoimet omavate ühendite javitameeride kohta. Terminid L-askorbiinhape jaaskorbiinhape on mõlemad aine (varasema nimetusega heksuroonhape) 2,3- didehüdro-L- threo-heksano-1,4-laktooni tavaterminid.[6]

Nomenklatuur

[muuda |muuda lähteteksti]

Farmakoterapeutiline rühm

[muuda |muuda lähteteksti]

Keemiline struktuur ja omadused

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisAskorbiinhape

C-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklis "Askorbiinhape".

Biokeemilised indiviidid

[muuda |muuda lähteteksti]

Osaderoomajateneerud sünteesivad C-vitamiini, kuid vaatamata sellele soovitatakse vangistuses peetavatelemadudele ultseratiivse stomatiidi vältimiseks (C-vitamiini vaeguse tulemusel) manustada C-vitamiini.

Allolev artikkel räägib valdavalt C-vitamiini ja inimorganismi biokeemilistest reaktsioonidest, soovituslikest kogustest, haiguslikest seisunditest jms seonduvast.

C-vitamiini ainevahetus

[muuda |muuda lähteteksti]

Seedekulglasse näitekstaimse toiduga sattuv C-vitamiin imendubpeensoolestnaatrium-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte koguste korral.[5]

Imendumine on küllastuv protsess, koguste suurenedes väheneb järsultverre jõudva C-vitamiini kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lagunemise kiiruse tõttu). Väga suurte annuste võtmisega kaasneb tavaliseltkõhulahtisus.

Imendumist pärsivad liignealkohol,suitsetamine,soolelimaskestarakkudeoksüdatiivne stress,palavik,aspiriin,paratsetamool,kortisoon,sulfoonamiidid,barbituraadid,söögisooda,antihistamiinsed preparaadid,östrogeenid jm.[5]

Vere askorbiinhappetase saavutab manustamise järel maksimumi 2–3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse liigub askorbiinhape aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Rohkesti on sedaneerupealistes,maksas,kopsudes, aga karakuvahevedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja temaainevahetussaadused erituvaduriiniga.Vee tarbimine väga suurtes kogustes vähendab C-vitamiini varusidorganismis.

Immuunsüsteemis

[muuda |muuda lähteteksti]

1979. aastal läbi viidud uuringutes näiva ravimi ja 4000 mg askorbiinhappega ei tuvastanud, katsealustel suurenes küll vereseerumi C-vitamiini sisaldus, toimet veres ringlevatele leukotsüütidele ei tekkinud.[8]

Vere askorbiinhappesisaldus onfagotsüütide jalümfotsüütide omaga võrreldes väike, selle põhjal omistatakse C-vitamiinile mõningane roll lümfoid(-immuun)süsteemirakkude töös jaimmuunvastuses.[9]

In vitro katsetes on C-vitamiin käitunud kaproksüdandina – võib esile kutsuda inimese müeloidrakkude jaT-rakkude surma.[10]

Bioallikad

[muuda |muuda lähteteksti]

C-vitamiinibiosünteesiks vajalikkeensüüme loetakse leiduvaks kõikidesklorofülli sisaldavates taimedes ja nimetatud protsessid toimuvad, mitmeid metaboolseid radu kasutades, enamikusrakkudes (kaapoplast).

C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagumustad sõstrad,kibuvits, punane pipar ehkpaprika,lehtkapsas,mädarõigas,kiivid jne. Rikkalikud allikad on mustad sõstrad, jõhvikad, vaarikad, mustikad, karusmarjad, virsik,sibul, porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.[5]

C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukohamullastikust,sordist,ilmastikutingimustest,agrotehnikast,säilitamisest jpt muudest teguritest.[11]

Füsioloogilised protsessid ja biofunktsioonid

[muuda |muuda lähteteksti]
neuromediaatorite
kolesteroolistsapphapete süntees
γ-butürobetaiinist (ingliseγ-butyrobetaine)karnitiini
neerupealiste koores (ingliseadrenal cortex)steroidide süntees
neerupealiste säsis (ingliseadrenal medulla)adrenaliini janoradrenaliini sünteestürosiinist;
  • Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis muundatakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks;
  • Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutadestsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-is (endoplasmaatiline retiikulum);
  • Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemisttransferriinist (seega ka raua kasutamist);

Defitsiit

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisAskorbiinhappevaegus

Normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel (kopsude piirkonnas),antibiootikumide tarbimisel aga kabakteriHelicobacter pylori kaasabil põhjustatudHelicobacter pylori infektsiooni ja selle tagajärjel tekkida võivate mao haiguslike seisundite korral.

Mõõduka defitsiidi tunnused:

  • sinised laigud kehal;
  • kergeaneemia;
  • kahvatud igemed;
  • valusad liigesed;
  • haavade aeglane paranemine.

Tõsise defitsiidiga (avitaminoos) kaasneb:

  • skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud, kõhulahtisus;
  • osteoporoos;
  • tugev aneemia.

Funktsionaalset taset inimorganismis hinnatakse vereplasma jaleukotsüütide askorbiinhappe taseme määramise kaudu.

Manustamine

[muuda |muuda lähteteksti]

SätestatudRDA:

  • meestel 50–100 mg;
  • naistel 45–75 mg;
  • kroonilised suitsetajad peaksid tarbima 1,5–2 korda rohkem.

Kirjeldatud on kolmetasemelist lähenemist:

  • absoluutne vajalik miinimum on 50–100 mg;
  • tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 200 mg;
  • ravimõju algab 250 mg-st.

C-vitamiini õige manustamine võib ravi ühe osana olla efektiivne ntalkoholismi,artriidi,beribeeri,gripi, seljavalude, hammaste ja igemete haiguste,diabeedi,stenokardia jne korral.

C-vitamiini on kasulik manustada koosfoolhappe,püridoksiini,niatsiini,B1,B2,bioflavonoidide,E-vitamiini,kaltsiumi jamagneesiumiga. See komplekt tagab optimaalse mõju omavahel seotud bioloogilistele protsessidele. Suuremate annuste puhul tuleb silmas pidada, et C-vitamiini rasvlahustuvad vormid imenduvad paremini.

Päevaseks ohutuks koguseks korduval manustamisel on sätestatud 1000 mg (kõhulahtisuse riski vältimiseks), ühekordset ohutut annust pole sätestatud. Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustadakõhukrampe,iiveldust,kõhulahtisust ning on vastunäidustatudneerupuudulikkuse, pidevalthemodialüüsi saavatel haigetel ning raua omastamisega seotud haigusseisundite korral. On oletatud, et pidev megaannuste tarbimine võib kahjustadaneere ning soodustadaneerukivide teket ja B12-vitamiini puudust, uuringud seda oletust kinnitanud ei ole.[12]

C-vitamiini megaannustes teraapia

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisC-vitamiini teraapia

C-vitamiini teraapia on teraapiavorm, mille korral manustatakse patsiendile (kliendile), kas suukaudselt ehk veenisiseselt, vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali kaasabil, tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides (1–50 g) C-vitamiini-preparaate.

C-vitamiini teraapiat kasutatakse niitõenduspõhises meditsiinis kuialternatiivmeditsiinis.

Raseduse ajal megaannustes C-vitamiini tarbimine võib oluliselt suurendada järglaste C-vitamiini vajadust.[13]

C-vitamiini rasvlahustuvad derivaadid

[muuda |muuda lähteteksti]

C-vitamiini tuntumad rasvlahustuvad derivaadid on järgmised:[14]

Rasvlahustuvad derivaadid

Aine nimetusAine ingliskeelne nimetusLühend
askorbüül-6-kaprülaatascorbyl-6-caprylateVC-6
askorbüül-6-lauraatascorbyl-6-laurateVC-12
askorbüül-6-palmitaatascorbyl-6-palmitateVC-16

Tootmine

[muuda |muuda lähteteksti]

Sünteetiliselt toodetava toidulisaaine, C-vitamiini eelainet2-keto-L-gulonic acid (2-KLG) toodetaksemikrobioloogiliselt (kasutades fermentatsiooni protsessides perekondadeGluconobacter,Acetobacter,Ketogulonicigenium,Pseudomonas,Erwinia,Corynebacterium jpt ohutuks tunnistatud liikmeid).[15]

Hiinas toodeti 2010. aastal 100 000 tonni C-vitamiini.[16]

Avastuslugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Suhteline biovõimekus[17]

[muuda |muuda lähteteksti]

Vitameeride suhteline biovõimekus

Aine nimetusAine ingliskeelne nimetusSuhtelise biovõimekuse %
askorbiinhapeascorbic acid100
askorbüül-5,6-diatsetaatascorbyl-5,6-diacetate100
askorbüül-6-palmitaat (lipofiilne derivaat)ascorbyl-6-palmitate lüh (VC-16)100
6-deoksü-6-kloro-L-askorbiinhape6-deoksy-6-cloro-L-ascorbic acid70–98
dehüdroaskorbiinhapedehydroascorbic acid80
6-deoksüaskorbiinhape6-deoxyascorbic acid33
askorbiinhape 2-sulfaatascorbic acid 2-sulfateaktiivne kaladel
isoaskorbiinhapeisoascorbic acid5
L-glükoaskorbiinhapeL-glucoascorbic acid3

Genoomika

[muuda |muuda lähteteksti]

Enamik taimetoidulisi (inglphytophagous)putukaid vajavad C-vitamiini toiduga nii kasvuks, paljunemiseks kui arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks.

GLO-geenimutatsioonid

[muuda |muuda lähteteksti]

Haploriinsed primaadid (Haplorrhini), sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavaltTeleostei aga kalõhe), osadlinnud (peamiseltPasseriformes), osadnahkhiired jamerisead (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanudGLO-geenimutatsiooni tõttu (ingliseL-gulono-γ-lactone oxidase gene – GLO,EC number 1.1.3.8) võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt (endogeenselt) ja peavad selle saama toiduga (eksogeenselt).[18][19][20][21][22] Nii näiteks tarbivad C-vitamiini

Valik organisme, kelle füsioloogia ei sünteesi toimivat C-vitamiini:

Carassius auratus,Cyprinus carpio,Oncorhynchus mykiss,Ictalurus punctatus,Oryzias latipes,Osteoglossum bicirrhosum,Pelona sp.,Arapaima gigas,Pygocentrus nattereri,Serrasalmus elongatus,Schizodon fascaitus,Colossoma macropomum,Hypostomus sp.,Steatogenys elegans,Electrophorus electricus,Cichla sp.,Clupea harengus,Anguilla anguilla,Salmo salar,Gadus morhua,Scomber scombrus,Hippoglossus hippoglossus,Scophthalmus maximus,Rutilus rutilus,Coregonus lavaretus,Salvelinus alpinus.[23]

Imetajatestselgroogsed

merisiga,inimene,reesusmakaak,rohepärdik[23]

Nahkhiired

Myotis ricketti,Rhinolophus ferrumequinum,Cynopterus sphinx,Scotophilus kuhlii,Noctilio leporinus,Pteronotus davyi,Pteronotus parnelli,Pteronotus suapurensis,Mormoopidae,Mormoops megalophylla,Micronycteris megalotis,Mimon cozumelae,Glossophaga soricina,Carollia brevicauda,Sturnira lilium,Sturnira ludovici,Uroderma bilobatum,Chiroderma villosum,Artibeus jamaicensis,Artibeus lituratus,Artibeus phaeotis,Artibeus toltecus,Phyllostomatinae,Desmodus rotundus,Diphylla ecaudata,Natalus stramineus,Myotis keaysi,Myotis leibii,Myotis lucifugus,Myotis velifer,Myotis riparius,Eptesicus furinalis,Eptesicus fuscus,Lasiurus ega,Lasiurus intermedius,Plecotus townsendii,Molossus ater,Molossus sinaloae,Promops centralis,Eumops glaucinus,Pteropus medius,Vesperugo abramus.[23]

Linnud

Aegithina tiphia,Lanius Schach tricolor,Lanius vittatus,Lanius excubitor,Laniidae,Oriolus xanthornus,Pericrocotus flammeus,Terpsiphone paradisi,Hirundo rustica,Pycnonotus luteolus,Pycnonotus jocosus,Pycnonotus leucogenys,Pycnonotus cafer,Acrocephalus slentoreus,Aethopyga siparaja,Dicaeum erythrorhynchoas,Rhipidura albogularis[23].

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies", (WHO; 1999; 70 lk), vaadatud 24.06.2013 (inglise keeles)
  2. 2,002,012,022,032,042,052,062,072,082,092,102,112,122,132,142,15""USDA National Nutrient Database"".www.nal.usda.gov (inglise).Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 4.01.2011.
  3. 3,03,13,2""Danish Food Composition Databank"" (inglise). National Food Institute – Technical University of Denmark (DTU).Originaali arhiivikoopia seisuga 25.12.2010. Vaadatud 17.01.2011.
  4. Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti,Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma, doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902,vaadatud 24.06.2013
  5. 5,05,15,25,3Mihkel Zilmer,Aune Rehema,Ursel Soomets,Kersti Zilmer, "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015,Avita,ISBN 978-9985-2-2168-6
  6. Gerald F. Combs, Jr.,The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health, 3. trükk, Elsevier Academic Press, lk 51-52, 2008,ISBN 978-0-12-183493-7, osaline , vaadatud 27. juuni 2013
  7. Erick J. Vandamme,"Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors", Springer, esmatrükk, lk 301, 1989,ISBN 978-1851663255, , vaadatud 21.08.2013
  8. Ludvigsson J, Hansson LO, Stendahl O.,The effect of large doses of vitamin C on leukocyte function and some laboratory parameters. Lühikokkuvõte., Int J Vitam Nutr Res. 1979;49(2):160-5., vaadatud 27.09.2014
  9. Harri Hemilä,Effects of vitamin C on the immune system, 2006, vaadatud 23.06.2013
  10. Ferenc Puskas jt,Stimulation of the pentose phosphate pathway and glutathione levels by dehydroascorbate, the oxidized form of vitamin C, The FASEB Journal, 14.väljaanne, nr 10, lk 1352-1361, juuli 2000, (tarve 10.08.2015)
  11. M.Boland, P.J.Moughan,Nutritional Benefits of Kiwifruit, advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013,ISBN 978-0-12-394294-4,Google`i raamatu , vaadatud 23.06.2013
  12. "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies" (WHO; 1999; 70 pages)vaadatud 24.06.2013
  13. "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused",Mihkel Zilmer,Ello Karelson,Tiiu Vihalemm,Aune Rehema,Kersti Zilmer, peatükk 11, lk 168, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010,ISBN 978-9985-2-1540-1
  14. Zai-Qun Liu, Lan-Ping Ma, Zhong-Li Liu, ‘’Making vitamin C lipophilic enhances its protective effect against free radical induced peroxidation of low density lipoprotein’’, Chemistry and Physics of Lipids, Volume 95, Issue 1, September 1998, Pages 49–57,vaadatud 3.07.2013
  15. Christoph Bremus, Ute Herrmann, Stephanie Bringer-Meyer, Hermann Sahm,The use of microorganisms in l-ascorbic acid production[alaline kõdulink], Journal of Biotechnology, 124 (2006) 196–205 (inglise keeles)
  16. Z. F. Cui, H. S. Muralidhara,Membrane Technology: A Practical Guide to Membrane Technology and Applications in Food and Bioprocessing, esmatrükk, lk 140,2010, Elsevier,ISBN 978-1-85617-632-3, , vaadatud 23.06.2013
  17. Gerald F. Combs, Jr.,"The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health2, 3. trükk, Elsevier Academic Press, 52, 2008,ISBN 978-0-12-183493-7, , vaadatud 27. juuni 201)
  18. [1]
  19. De Tullio, M. C.The Mystery of Vitamin C. Nature Education 3(9):48, 2010.(vaadatud 5.06.2013)
  20. Michael B. Davies, John A. Austin, David A. Partridge,Vitamin C: Its Chemistry and Biochemistry, 1991, The Royal Society of Chemistry,ISBN 0-85186-333-7,Google'i raamat, vaadatud 26.06.2013
  21. M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,Albert Szent-Györgyi Discoverer of VitaminC and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698,vaadatud 23.06.2013
  22. Takayoshi Kanō,The Last Ape: Pygmy Chimpanzee Behavior and Ecology, Stanford University Press, lk 108, 1992,Google'i raamat, vaadatud 14.06.2013
  23. 23,023,123,223,323,4Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé,The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates, Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I,vaadatud 25.06.2013
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=C-vitamiin&oldid=6727335"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp