Burkina Fasot ümbritseb kuus riiki:Mali põhjas,Niger idas,Benin kagus,Togo jaGhana lõunas ningElevandiluurannik edelas. Riik kandis 1984. aastani Ülem-Volta nime. Riik on vabariik ja arengumaa. Burkina Faso iseseisvus5. augustil1960, enne seda oliPrantsusmaa asumaa.
Inimarengu indeksi järgi on Burkina Faso maailma riikide seas tagantpoolt kuues.
Maa on enamasti tasane savanniplatoo koos mõne väikese metsaga kaetud alaga. Maastik on põhjas enamjaolt liivane ja kivine, lõunas on rohelisem ja seal asub ka metsi. Riik asub piirkonnas, kusSahara kõrb siirdub savanni viljakatele rohumaadele, seda ökoloogilist tsooni tuntakse ka Saheli nime all.[2]
Burkina Fasos ainult kaks hooaega, vihmaperiood ja kuum kuiv hooaeg, mida nimetatakse harmattaniks, riigi põhjaosas kestab vihmaperiood lühemalt kui lõunaosas. Riigis on temperatuur aasta läbi kõrge. Talvel on õhk kirdetuulte leviku tõttu kuiv ja temperatuur põhjaosas on umbes 30/32 °C ja lõunaosas 32/33 °C. Valitsev tuul, mida nimetatakse Harmattaniks, puhub kirdest ja suudab tolmu tõsta, muutes taeva valgeks, seda võivad põhjustada ka tõelisi liivatormid. Torm võib ilmneda ka kevadel, kuna siis võib toimuda kokkupõrge ookeanist tulevate ja siseruumide poole liikuvate niiskete õhumassidega.[3]
Burkina Faso on suures osas loodusliku põõsastiku maa, kus on rohu ja väikeste puude segu erinevates proportsioonides. Savanna piirkond on vihmaperioodil peamiselt rohumaa ja harmattani perioodil poolkõrb.[4]
Burkina Faso rahvaarv 2020. aasta seisuga on 20 708 064 inimest. Burkina Fasos sünnib tunnis keskmiselt 87 ja sureb 21 inimest. Aastane iive on +2,89%, sellest saab järeldada, et Burkina Faso rahvaarv kasvab.[6] 2020. aasta prognoosiga on Burkina Fasos inimeste keskmine oodatav eluiga meestel 17 ja naistel 18,7 aastat. Burkina Fasos moodustavad enamiku rahvastikust alla 19-aastased mehed ja naised. Meeste ja naiste rahvaarv on ligikaudu võrdne, alates 55. eluaastast on naisi märgatavalt rohkem kui mehi. Sündimus ja suremus on suur. Väga vähesed elavad rohkem kui 75 aastat. Burkina Fasos on lapsi ja tööealisi ligikaudu sama palju, nad moodustavad kogu rahvastikust umbes 97,5%. Laste seas on 0,12% rohkem poisse kui tüdrukuid. Tööealiste seas on 0,1% rohkem naisi kui mehi. Vanemaealiste seas on naisi 0,11% rohkem kui mehi.
Burkina Faso on jõudnud demograafilise arengu 2. etappi, kuna seal on suur sündimus (u 5 last naise kohta). Rahvaarv kasvab ja keskmine eluiga pikeneb. Ühiskonnas on vanureid vähe. Suremus seoses HI-viirusega on seal endiselt suur.[8]
Burkina Fasos on keskmine naise vanus esimese lapse sünnitamisel 19,4 aastat ehk 19 aastat. Põhjuseks on see, et Burkina Faso on arengumaa ja sealne kultuur Euroopaga võrreldes on hoopis teine.[10]
Burkina Faso ja Eesti loomuliku iibe võrdlus (2015–2100)[11]
Imikusuremus, keskmine oodatav eluiga sünni hetkel ja laste arv sünnituseas naise kohta
Burkina Faso rahvastikupoliitika tegeleb suremuse vähendamise ja elussündide arvu suurendamisega. Üritatakse parandada heaolu kõikides ühiskonna sotsiaalsetes kihtides. Eesmärk on tagada piirkondlik areng ja rahvaarvu kasvu piiramine.[14]
Enamik inimesi elab riigi lõunapoolses osas. Kõige tihedamalt on asustatud riigi pealinn Ouagadougou, seal elab 1017,6 inimest ruutkilomeetri kohta. Kõige tihedamalt on asustatud Ioba provints. Riigi põhja- ja idaosas on asustus väiksem, kuna seal on kõrbed ja looduskaitsealad. Paremad palgad ja rohkem töökohti on suurlinnades.[15]
Põllumajanduses töötavate inimeste osakaal väheneb, tööstuses ja teeninduses töötavate inimeste osakaal kasvab. Töötute inimeste osakaal kasvas alates 2008. aastast jõudsalt kuni 2015. aastani. 2015. aastal oli töötute osakaal 6,7%, pärast seda on see järjest vähenenud, jõudes 2019. aastal 6,15%-ni.[17]
Burkina Fasos parandati 2018. oluliselt interneti kättesaadavust. Rahvusvaheline ettevõte IDE teeb koostööd Burkina Faso maapiirkondade väiketalupidajatega, aidates neil parandada põllumajanduse tootlikkust ja pääseda kohalikele turgudele, kus nad saavad oma saaki kasumlikult müüa. Riigi peamine sissetulekuallikas on väärismetallide (69,6% riigi koguekspordist) ja puuvilla (11% riigi koguekspordist) müük.[18][19][20]
Burkina Faso suurim linn on pealinn Ouagadougou, seal elab 1 086 505 inimest. Kesklinnas on lennujaam, ostukeskused ja hotellid. Kesklinna äärealadel on pargid. Haiglad paiknevad enamasti linna äärealadel. Tegu on ühe kesklinnaga sektorlinnaga, kus kesklinnas elavad jõukamad inimesed, vaesemad elavad kesklinnast väljaspool, seal kus paiknevad ka tehased.[22][23][24] Burkina Faso pealinn on väga ülerahvastatud, seal ei jagu kõigile töökohti, paljud inimesed on kodutud. Tehaste tõttu on ka õhk mingil määral saastunud.[25]
Nendest kolmest riigist on kõige suurem üldine globaliseerumise tase Saksamaal, kõige väiksem Burkina Fasos ja keskele jääb Eesti. Majanduslikus globaliseerumises on Eesti 9.kohal edastades sellega Saksamaad, mis on 24. kohal ja Burkina Faso, mis on 143. kohal. Saksamaa on kõige kõrgemal kohal nendest kolmest riigist sotsiaalses globaliseerumises, ta asub 14 kohal, Eesti jääb taas keskele ja asub 29. kohal. Burkina Faso näitaja on taas üle saja. Poliitilise globaliseerumise koha pealt on Saksamaa lausa kolmandal kohal, Eesti asub 54. kohal ja Burkina Faso asub 81. kohal. Kokkuvõtvalt võib öelda et Eesti ja Saksamaa on palju rohkem globaliseerunud kui Burkina Faso.[26]
Turistid külastavad Burkina Fasot enamasti käsitöö ja kultuuri pärast, samuti on riigis palju loodusparke. Riigis toimuvad mitmed festivalid, mis meelitavad turiste nt CNS (kultuurifestival), FESPACO (filmifestival) jne. Külastajaid köidavad ka riigi kultuuri- ja turismiobjektid, näiteks Loropeni varemed ja Laongo (graniitskulptuuri küla). Alates 2011. aastast lendab Burkina Fasose Kenya Airways ja 2012. aastast ka Turkish Airlines. Riigi reisijateveost moodustab suurima osa õhutransport. Tänu kahele lennufirmale on Burkina Fasosse reisimine muutnud lihtsamaks ja meelitanud riiki ligi 500 000 turisti aastas. Burkina Fasos asub mitu rahvusvahelist hotelliketti. Samuti üritavad nad ka riigi mainet parandada võideldes näiteks laps prostitutsiooniga. Sidemete edendamine rahulike naabritega, näiteks Ghanaga, võiks edendada Burkina Faso reisi- ja turismitööstuse edasist kasvu.[27]
Praegune Burkina Faso lipp võeti kasutusele 4. augustil 1984. aastal. Panaafrika värvides plagu on jagatud kaheks võrdseks horisontaalseks väljaks, punaseks ja roheliseks. Lipu keskele on paigutatud kollane viisnurkne täht.
Roheline on lootuse ja külluse sümbol, punane näitab rahvusliku teadvuse muutmiseks vajalikku revolutsioonilist võitlust ja kollane tähistab Burkina Faso maavarade rikkust.
Burkina Faso vapp on kasutusel aastast 1997. Lipuvärvides vapikilpi hoiavad kaks hõbedast täkku, kes sümboliseerivad rahva õilsat sugu. Vapikilbi taga on kaks ristatud oda, mis sümboliseerivad rahva kaitsetahet. Kilbi all on avatud raamat, mis tähistab haridust. Ülaservas on riigi nimi ja allservas prantsuskeelne rahvuslik deviis "Unité, Progrès, Justice" ('ühtsus, progress, õiglus'). Lint ühendab kaht hirsitaime, mis sümboliseerivad küllust.
.jpg)
