Bugi keel (teiste nimedega Basa Ugi, Bahasa Bugis, Bugis, De') onaustroneesia keelkonda kuuluvkeel. Peamiselt räägitakse bugi keelt Sulawesil Indoneesias, aga mõningal määral ka Jaava, Samarinda ja Sumatra saarel, Malaka poolsaarel, Malaisias ja Lõuna-Filipiinidel. Bugi keele kõnelejaid on 5 miljonit, neist umbes 3 miljonit on selle emakeelena kõnelejad.[1][2]
Arvsõnad 1–10 on:[3]
- seqdi [sekdi]
- duwa [dua]
- tәllu [tölu]
- әppaq [öpak]
- lima [lima]
- әnәŋ [önöng]
- pitu [pitu]
- aruwa [arua]
- asera [asera]
- sapulo [söpulo]
Bugi keele omapäraks on liited, mis väljendavad grammatilist aspektikategooriat. Need on järgmised:
| kestev | lõppev | tingimuslik | kaalutlev | rõhutav | kohamäärus |
|---|
| kaq | naq | paq | gaq | si | é |
| kiq/ko | niq/no | piq/po | gig/go | sa | tu |
| kiq | niq | piq | gig | to | ro |
| i | ni | pi | gi | mi | |
| na | pa | ga | | |
Näiteid
| A: | | pura-ni-ko | manre |
| | kas + [perfektiiv] + sa | sööd |
- Kas sa sõid juba?
| B: | | deq-pa |
| | mitte + [tingimuslik] |
- Veel mitte.
- Otsetõlkes: tahtma-ma vann
- Ma tahan vanni minna
Bugi tähestik on silbiline tähestik, mis arvatavasti tulenebkaavi kirjast (kasutuselJaava saarel) ja peamiseltbraahmi tähestikust (päritolumaaIndia). Bugi tähestiku iga täht koosneb konsonandist ja algsest vokaalist /a/. Erandiks on ainult vokaali /a/ esindav täht, mida kasutatakse ainult sõna alguses.
Bugi tähestikus kasutatakse lisakriipse või täppe, et tähtede vokaali /a/ muuta. Need lisakriipsud muudavad ka vokaali /a/ hääldust sõnade alguses.
Bugi tähestik on tähestikuna kasvavas ohus, sest tänapäeval kasutatakse bugi keele kirjutamiseks ladina tähestikku.
Traditsiooniliselt kirjutati bugi keelt tseremoniaaleesmärkidel braahmi tähestikku kuuluvaslontara kirjas, mida kasutatakse kamakassari jamandari keele kirjutamiseks. „lontara“ tulenebmalaikeelsest sõnast palmyra palmi jaoks (lontar), mille lehti kasutatakse Indias, Kagu-Aasias ja Indoneesias käsikirjade materjalina.[4]
Bugid eristavad end siiani sõltuvalt nende koloniaalpiirkondadest (Bone,Wajo,Soppeng jaSidenreng) ja väiksematest territooriumidest (Pare-Pare ümbrus,Sinjai jaSuppa). Nende piirkondade keeli, mis erinevad üksteisest vähesel määral, peetakse keeleteadlaste poolt väljakujunenud dialektideks, viimased keeleteaduslikud uuringud on tuvastanud 11 dialekti.
Järgnevalt mittetäielik loetelu bugi keele dialekte: Bone (Palakka, Dua Boccoe, Mare), Pangkep (Pangkajane), Camba, Sidrap (Sidenreng, Põhja-Pinrang, Alitta), Pasangkayu (Ugi Riawa), Sinjai (Enna, Palattae, Bulukumba), Soppeng (Kessi), Wajo, Barru (Pare-Pare, Nepo, Soppeng Riaja, Tompo, Tanete), Sawitto (Pinrang), Luwu (Luwu, Bua Ponrang, Wara, Malangke-Ussu).
- Fraasi „tänan sind“ ei ole võimalik bugi keelde tõlkida. Selleks laenati malaikeelset fraasi „terima kasih“.
- Bugikeelne luuletus, üks Leideni seinaluuletustest, on maalitud seinale, mis asub Kuningliku Kagu-Aasia ja Kariibi Uuringute Madalmaade Instituudi juures Leidenis Madalmaades.
