Tervikomavalitsuses elas 2009. aastal hinnanguliselt 433 100[2] ja laiemas linnaalas 2007. aastal 1 070 000[3] inimest. Bristol on suuruselt Inglismaa kuues jaSuurbritannia kaheksas linn.
Linnaõigused sai Bristol 1155. aastal. 13. sajandist kunitööstusliku pöördeni 18. sajandi teisel poolel oli BristolYorki jaNorwichi kõrval üks kolmestInglismaa suurima maksutuluga linnast. Tänapäeval on Bristol piirkonna kultuuri-, haridus- ja tööelu keskus ja peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on loovmeedia, elektroonika- ja kosmosetööstus. Mere lähedus on linna asutamisest alates majanduses olulist rolli mänginud. Varem linna keskuses asunud Bristoli sadam on nüüdseks üle viidud Severni suudmelahe äärsesse Avonmouthi eeslinna ja Portbury sadam asub linna läänepiiril. Linna keskel asuvatest dokkidest on saanud pärimus- ja kultuuriobjektid.
Bristol on ühtaegu nii linn kui ka tervikomavalitsus ja seetõttu on haldusüksuse piirid mitmeti määratletavad. Kõige kitsamas tähenduses hõlmab Bristol linnana Severni suudmelahte kuniSteep Holmi jaFlat Holmi saarteni, kuid saared ise jäävad linna piiridest välja. Briti statistikaamet käsitleb Bristoli osadena ka linnaga külgnevaid asulaid – näiteks Whitchurchi küla, Filton, Patchway ja Bradley Stoke –, arvates aga samas Bristolist välja linna piiridesse jäävad asustamata alad. Statistikaamet on määratlenud eraldi üksusena veel Bristoli linnaasula, mis hõlmab Kingswoodi, Mangotsfieldi, Stoke Giffordi, Winterbourni, Frampton Cotterelli, Almondsburyt ja Easton-in-Gordanot. Suur-Bristolina mõistetakse enamasti piirkonda, mis hõlmab Bristoli linna ja osa kolmest ümbritsevast omavalitsusest (Bath ja Kirde-Somerset, Põhja-Somerset ning Lõuna-Gloucestershire).
Bristol asublubjakivipinnasega kaetud alal, mis ulatubMendip Hilli kõrgustikust lõunas kuniCotswoldsi kõrgustikuni kirdes.Avoni jaFrome'i jõed voolavad läbi lubjakivipinnase ja vormivad sel moel Bristolile omase künkliku maastiku.Bathist ida pool läbib Avoni jõgi maa-ala, mis enne linna laienemist oli soine ja seal paiknesidlamminiidud. Läänepoolses osas on jõgi läbinud paekivi, moodustadesAvoni kuristiku, millest kaevandati kive Bristoli linna ehitamiseks. Kuristiku ümbruskonnas, näiteksThe Downsis jaLeigh Woodsis, on arendustegevusele kehtestatud piirangud.
Bristol on Suurbritannia üks soojemaid linnu – aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 10,2–12 °C. Ühtlasi on tegemist ka riigi ühe päikeselisema linnaga, kus aastas on keskmiselt 1541–1885 tundi päikesepaistet. Keskmine sademetehulk aastas on riigi keskmise lähedane (741–1060 mm). Vihma sajab aasta ringi, kuid kõige sademeterohkemad on sügis ja talv.
Atlandi ookean mõjutab olulisel määral Bristoli ilma ja hoiab õhutemperatuuri aasta läbi kõrgemal kui 0 °C. Külmadel perioodidel esineb talvel siiski sageli härmatist. Lund võib sadada novembri keskpaigast kuni aprilli keskpaigani, kuid seda juhtub harva. Suved on Bristolis kuivemad ja soojad ning pakuvad nii päikest, vihma kui ka pilvisust. Kevaded on piirkonnas muutlikud ja vaheldumisi võib esineda lund ning suvesooja.
Bristol nimetati 2008. aastal Suurbritannia kõige jätkusuutlikumaks linnaks. Hindamisel võeti arvesse keskkonnategevuse tulemuslikkust, elukvaliteeti, tulevikunägemust ja suhtumist kliimamuutusesse, jäätmekäitlusesse ja bioloogilisse mitmekesisusse.[4] 2009. aastal jäi linn samas pingereasNewcastle'i järel teiseks.[5]
Shirehamptonist jaSt Annest pärit 60 000 aasta vanused arheoloogilised leiud näitavad, et Bristoli piirkonnas oli inimasustus jubapaleoliitikumi ajal. Lähikonnas asuvad kindlustused pärinevadrauaajast.
PraegusesSea Millsis asus Rooma ajastul Abona asula, mis oli teedevõrgustikuga ühendatudBathi jaInns Courtiga. Väljakaevamised Abonas on tõestanud tänavate, poodide, surnuaedade ja kaide olemasolu, mis viitab sellele, et tegu oli sadamalinnaga. Piirkonnas leidus ka üksikuid Rooma villasid ja kindlusi.
Kaubalinn Bristol rajati 11. sajandi algusaastatel. Seda kinnitab umbes 1010. aastal kuningas Aethelredi nimel vermitud mündi leidmine. Asula tolleaegne nimi Brycgstow tähendab vanainglise keeles kohta silla lähedal. Bristol oli anglosaksi orjakaubanduse oluline keskus –Walesis ja Põhja-Inglismaal kinni võetud mehi, naisi ja lapsi kaubeldi orjadeksDublinisse, kus valitsenudviikingid müüsid neid mujale edasi.Worcesteri piiskop võttis orjakauplemise vastu regulaarselt sõna ja lõpuks kuningas keelustaski selle, kuid inimestega kaubeldi salaja veel aastaid.
Normannide vallutuste järel rajati Bristolisse üks Lõuna-Inglismaa võimsamaid kindlusi ja 11. sajandil tekkis sadam Frome'i ja Avoni jõe ristumiskohale, algse Bristoli silla kõrvale ja linnamüüride vahetusse lähedusse. 12.–13. sajandiks oli Bristolist saanud oluline sadamalinn, mille kaudu toimus suur osa Inglismaa ja Iirimaa vahelisest kaubandusest. Bristolist eksporditi villast kangast ja nisu ning imporditiGascogne'i jaBordeaux' veine,Hispaaniašerrit jaToledo terast. 1141. aastal osalesid Bristoli laevad ja nende meeskonnaliikmed Lissaboni lahingus, mille käigus vallutati linnmauridelt tagasi.
Bristoliga liideti 1373. aastalRedcliffe jaBedminster ning kuningasEdward III korraldusel eraldati BristolGloucesteri jaSomerseti krahvkondadest. 14. sajandi keskpaigaks oli Bristol 15 000–20 000 elanikuga arvatavastiLondoni jaYorki järel Inglismaa suuruselt kolmas linn. 1348.–1349. aastal puhkenudkatk vähendas rahvaarvu oluliselt ja 15.–16. sajandil elas Bristolis 10 000–12 000 inimest.
Saja-aastase sõja lõpp 1453. aastal tähendas, et Suurbritannia ei saanud enam kaubelda Gascogne'i veinidega, mistõttu kasvas importHispaaniast jaPortugalist.Iirimaalt imporditi tol perioodil eelkõige kala, nahka ja riiet; Bristolist eksporditikalevit, toiduaineid, rõivaid ja metalli.
Bristoli piiskopkond asutati 1542. aastal, kui endisest St Augustine'i kloostrist sai Bristoli katedraal. Tavakohaselt tähistas see samm ühtlasi ka linnaõiguste saamist. Inglise kodusõja ajal 1640. aastatel okupeerisid linna rojalistid.
Uus kasv saabus 17. sajandil kolooniate laiendamisega ja 18. sajandil Inglismaa osatähtsuse kasvugaorjakaubanduses. Bristolist saiLiverpooli kõrval Suurbritanniat, Aafrikat ja Ameerikat ühendava kaubateede võrgustiku keskpunkt. Tööstuskaupu transporditi esmalt Lääne-Aafrikasse, kus laadung vahetati orjadeks viidavate aafriklaste vastu. Aafriklased toimetati Ameerikasse, kust omakorda veeti Suurbritanniasse suhkrut, tubakat, rummi, riisi ja puuvilla. Ka Suurbritanniasse viidi orje, kes müüdi aristokraatide majapidamistesse teenijateks. Orjakaubanduse kõrgajal 1700.–1807. aastatel lahkus Bristoli sadamast enam kui 2000 laeva, millega toimetati Aafrikast Ameerikasse vähemalt pool miljonit inimest.
Konkurents Liverpooliga,Prantsusmaal peetud sõdade tõttu katkenud merekaubandus ja orjakaubanduse kaotamine viisid selleni, et Bristol ei suutnud põhja pool asuvate tööstuslinnadega enam arengus sammu pidada. 1804.–1809. aastatel ehitatud uue ujuvsadama rajamise kulud tõstsid sadamamakse.
Hoolimata sellest viiekordistus 19. sajandil Bristoli elanike arv tänu uute tehaste avamisele ja kaubavahetuse kasvule. Olulist rolli mängis insenerIsambard Kingdom Brunel, kes kavandas Bristoli ja London Paddingtoni vahelise raudtee, kaks Bristolis ehitatud ookeanisõiduks sobivat aurulaeva (SS Great Britain ja SS Great Western) ning Clifton Suspension Bridge'i silla.
1901. aastal elas Bristolis umbes 330 000 inimest ja linnaelanike arv kasvas 20. sajandi jooksul pidevalt. Sadamategevust laiendati 1900. aastate alguses uue doki rajamisega ja 1970. aastatel avati Portbury dokk. Õhutranspordi kasvust mõjutatuna rajati 20. sajandi esimesel poolel linna mitmeid lennundustööstusettevõtteid.
Linna hariduselu elavdasBristoli Ülikooli rajamine 1909. aastal. 1969. aastal avati linna teise kõrgkoolina polütehnikum, mis muudeti 1992. aastal Lääne-Inglismaa Ülikooliks (University of the West of England).
Teise maailmasõja ajal sai Bristoli kesklinn Luftwaffe õhurünnakutes oluliselt kahjustada. Kokku hukkus rünnakutes umbes 1300 inimest ja kannatada sai ligi 100 000 hoonet, millest 3000 hävis täielikult. Bristoli silla ja kindluse lähistel asunud ja sõjas hävinenud kunagine kaubanduspiirkond on tänapäeval muudetud pargiks, kus asuvad kahe kiriku ja kindluse varemed. Kolmas pommitamistes kannatada saanud kirik on restaureeritud ja selles asub muuseum.
Kesklinna üles ehitades valmisid 1960. aastate stiilis kõrghooned ja laiendati teid. Alates 1980. aastatest on suuremaid teid taas suletud, taastatud on Queen Square'i ja Portland Square'i väljakud, uuendatud Broadmeadi kaubanduspiirkonda ning lammutatud üks kesklinna kõrgemaid sõjajärgseid uusehitisi. Bristoli infrastruktuuri mõjutas 1960.–1970. aastatel oluliselt maanteede M4 ja M5 arendamine. Need ristuvad linnast pisut põhja pool ja on ühendatudLondoni,Cardiffi,Exeteri jaBirminghamiga.
.jpg)