Lõuna-Tiroolis elasid antiikajalreetid.15 eKr vallutas selle alaNero Claudius Drusus ja rajas Bolzano kohale asula, mille nimi oliPons Drusi ('Drususe sild'). Sellest kaugele ei jäänud Bauzanumi küla ja need kaks asulat kasvasid kokku.
PärastVana-Rooma riigi lagunemist hakkasid Lõuna-Tirooli elama asumabajuvaarid. Esimest korda on bajuvaaride krahvi nimetatud Bolzano valitsejana679. Sellest ajast on see kant eelkõige saksakeelne.
Bolzano on olnud kaubanduskeskus sellest ajast peale, mil Trentopiiskop Konrad andis talle24. juunil1190 linna õigused. Ta asuskaubateelVeneetsia jaAugsburgi vahel. Igal aastal peeti Bolzanos neli kordalaata. Sellepärast asutati1635 linna kaupmeeste magistraat. Igal turuhooajal töötas seal kakssakslasest ja kaksitaallasest ametnikku, kelle valisid seal tegutsevad kaupmehed.
Raudtee jõudis Bolzanosse juba1859. Linna läbibVerona-Innsbrucki liin, mis on peamine Itaaliat jaSaksamaad ühendav raudteeliin. Bolzanost läheb kõrvalharu ka Meranosse[3].
EnneEsimest maailmasõda kuulus Bolzano koos ülejäänud TirooligaAustria-Ungarile. Austria-Ungari sai sõjas lüüa ja lagunes. Itaalia annekteeris sõja lõpus Lõuna-Tirooli ja kuulutas selle oma provintsiks.1. jaanuaril1927 sai Bolzano provintsi pealinnaks. Sel ajal oli Bolzano saksakeelne linn, kus elas 30 tuhat inimest.Benito Mussolini käivitas linna itaaliastamise programmi, et linna elanike arv kolmekordistada ja selleks mujalt Itaaliast inimesi ümber asustada.
Teise maailmasõja ajal rajasid natsid Bolzano juurdekoonduslaagri. See oli sorteerimislaagerjuutide ja poliitiliste vangide jaoks. Sellepärast oli see suhteliselt väike, algul oli ta mõeldud 1500 inimesele ja hiljem laiendati seda 4000 inimesele. Koonduslaager suleti alles29. aprilli ja3. mai vahel1945 – täpne kuupäev on teadmata, sest natsid hävitasid kõik koonduslaagri dokumendid.
2001. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Bolzanos 73% inimestest emakeelenaitaalia keelt, 26,29% saksa keelt ja 0,71% ladiini keelt.
.png)
