 | See artikkelootabkeeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| Birger jarl | |
|---|---|
.jpg) | |
| Surmaaeg | 21. oktoober 1266 |
| Lapsed | Valdemar Birgersson,Rikissa Birgersdotter |
Birger jarl (tegelikultBirger Magnusson), oliRootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud1237. aastal. Arvatavasti sündis Birger umbes1210. aastal ja suri21. oktoobril1266Jälbolungis.
Birger oli Rootsijarl (1248–1266) ja oma alaealisest poja kuningasValdemar Birgerssoni (1250–1266) eestkostja.
Väidetakse, et ilma Birger jarlita poleks Rootsi riiki. Türanniks tituleeritud Birger rajasStockholmi linna, tema lasi ehitada esimesed kivist kindlused ja lossid, kujundas maksusüsteemi, reformis rahasüsteemi, pani aluse vaimsele ja ilmalikule haridusele, laiendas Rootsit itta ja sai Rootsile juurdepääsu rannajoonele läänes Göta jõe suudmes.
Birgeri valitsemise ajal loodi tugev keskvõim Rootsis ja seda erinevate maakondade huvide arvelt. Birger viis läbi suurejoonelised seadusemuudatused; enam tuntud on niinimetatud rahuseadused: kodurahu, kirikurahu, kohturahu ja naiserahu. Need seadused olid esimesed Rootsi riigi seadused (rikslagarna). Birgeril oli kiriku toetus ja viis läbi ristisõja Soomes, kus ta asutas Tavastehusi ehkHämeenlinna kindluse.
Birgeri välispoliitika rõhus üksteisemõistmiselePõhjamaades. Ta püüdis edendas kaubanduse arengut, näiteks kaubanduslepinguga hansalinnaLübeckiga.
Birger jarli peetakse Stockholmi rajajaks.1252. aastal kirjutas ta alla kahele niinimetatud kaitsekirjale, milles on märgitud kuupäev ja mis on alla kirjutatud Stockholmis. See on ka esimene dokument, milles figureerib Stockholmi nimi. See on ka põhjus, miks arvatakse see aasta Stockholmi sünniks. Mingit linna ta loomulikult ei rajanud, kuid Birger lasi ehitada kindluse praegusele Helgeandsholmenile, et kindlustada sissepääs Mälare järvele.
Birger Magnussoni eelkäijajarli ametis oli tema onuUlf Fase. Too oli jarl oletatavasti juba 1220. aastal kuningasJohan Sverkerssoni valitsemise ajal. Johan Sverkersson suri1222. aastal Visingsöl ja koos temaga suri välja Sverkerite suguvõsa. Ainsa kandidaadina valiti kuningaks vaid kuueaastane kokutav lombakas Erik Eriksson Erikute suguvõsast. Tema alaealiseks oleku ajal juhtis riiki riiginõukogu, mis koosnes suurülikutest japiiskoppidest. Üks riiginõukogu liige oliKnut Holmgersson (Knut Pikk), kes1229. aastal pärastOlustra lahingut tõukas toona vaid 13-aastase kuninga troonilt ja asus ise troonile.[1] Knut Holmgersson kuulus nnfolkungite hulka (mis pole sama mis folkunga sugupuu), konservatiivsesse suurülikute gruppi, kes olid võimu tsentraliseerimise vastu.
Pärast Knut Holmgerssoni surma1234. aastal võttis kuningas Erik taas võimu, kuid tegelik võim oli jarli ehk folkung Ulf Fase käes, kes olevat olnud kuningas Knut Holmgerssoni pooldaja ja seega opositsioonis Erikuga. 1247/1248 tõukas üha suurema võimu saavutanud Birger Magnusson Ulf Fase poliitiliselt areenilt. Ulf Fase toetas troonile pretendeerivat Holmger KnutssoniSparrsätra lahingus1247 ning kaotas selle Eriku ja Birger Magnussoni vägedele. On tõenäoline, et Ulf Fase sai lahingus surma või hukati kuninga ja Birger Magnussoni käsul, viimane võttis seejärel üle jarli ameti. Birger jarl oli kuni surmani 1266 Rootsi tegelik valitseja.
Veebruaris1248 toimus nnSkänninge kohtumine, mille tagajärjel kirik lahutati riigist. Kohtumisel viibisidpaavsti esindajanakardinalWilhelm Modenast, Birger jarl, peapiiskopJarler ja ülejäänud viis piiskoppi riigis, kloostrijuhid, preestrid,Östergötlandi kohtunik ja mõned suurülikud.[2]
Kui Birger jarl viibis ristisõjasSoome sisemaal, suri1250 kuningas Erik ja koos temaga suri välja Erikute suguvõsa. Birger jarli 10-aastane poeg Valdemar, kuninga õepoeg, valiti kuningaks. Kuningas valiti enne kui Birger jarl Soomest koju jõudis.
Herrevadsbro lahingus1251 võitis Birger jarl rühma mässulisi suurülikuid (folkuningad), sealhulgas Knut Magnussoni, Filip Knutssoni ja Filip Larssoni. Pärast oma naise Ingeborgi surma1254 abiellus Birger1261 uuestiTaani kuningaAbeli leseMechtild af Holsteiniga.
"Eriku kroonika" kohaselt rajas Birger1252. aasta paikuStockholmi. Teda loetakse folkungite dünastia esiisaks. Tema oli Rootsis viimane, kes kasutas tiitlit jarl. Seega polnudjarl lisanimi või perekonnanimi, vaidtiitel.
Birger suri21. oktoobril 1266 Jälbolungis Västergötlandis. Birger on arvatavasti maetud kunagissetsistertslastekloostrisseVarnhemi kloostrikirikusVästergötlandis. Tema ja Mechtildi hauad Varnhemi kirikus avati2002. aasta mais. Varnhemis on tema hauakivi piltidega jarlist endast, Mechtildist ja pojast Erikust. Kunstiajaloo professor Jan Svanberg on kindlaks teinud, et ühel peakujulisel konsoolikivi Varnhemi kirikus on kujutatud Birger jarli. Varnhemi kirikust leitud Birger jarli oletatavate maiste jäänuste uurimine2000. aastate alguses on kinnitanud, et1266. aastal oli Birger 50–55-aastane. Järelikult pidi Birger Magnusson sündima 1210. aasta paiku. KuiStockholmi raekoda ehitati, oli mõeldud, et Birger jarli maised säilmed tuuaksesarkofaagi torni jalamil, kuid Varnhemi kirikukogu keeldus sellest ja haud Stockholmis jäi tühjaks.
Birgeri isa oliMagnus Minnesköld Bengtsson (1150-1210) ja ema oliIngrid Ylva Sunesdotter (surnud1251).Olaus Petri andmetel oli Ingrid Ylva isa kuningapoegSune Sik (Sverkersson).[3][4] VanaisaBengt Folkesson. Väidetavalt suri Birgeri isa Magnus Minnisköld1208 või1210, seega peab Birger olema sündinud hiljemalt aastal1211.
Birgeril oli kaks venda: Linköpingi piiskopKarl Magnusson, kelle tapsid saarlasedLihula tagasivallutamisel, jaEskil Magnusson, kes määratiLinköpingi piiskopiks1220. aastal pärast Karli surma.
Birger Magnusson abiellus ajavahemikus 1235–1237 või igal juhul enne 1241. aastat Rootsi printsessi,Rootsi kuninga (1208–1216)Erik Knutssoni tütreIngeborg Eriksdotteriga (1212–1254), kokutava ja lombaka kuningaErik Erikssoni õega. Pärast Ingeborgi surma abiellus (1261) Birger Mechtild av Holsteiniga (–1288). Birgeri lastest said kaks kuningaks:Valdemar Birgersson, kellele Birger jarl oli eestkostja, jaMagnus Aidalukk (rootsi keelesMagnus Ladulås), kes sai kuningaks pärast seda, kui ta1275. aastal oma venna Valdemari troonilt tõukas. Birger Magnussoni loetaksefolkungite dünastia esiisaks.
