William Jefferson Clinton (sünninimegaWilliam Jefferson Blythe III; sündinud19. augustil1946) onAmeerika Ühendriikide poliitik, 42.Ameerika Ühendriikide president. Ta oli president kaks ametiaega aastatel1993–2001. Ametisse astumise ajal oli ta 46 aastat vana ja seega nooruselt kolmas USA president. Clinton on vaadetelttsentristlik jakolmanda tee esindaja.
Clinton sündis ja kasvas üles Arkansases. Tema bioloogiline isa William Jefferson Blythe jun hukkus autoõnnetuses kolm kuud enne tema sündi ning ema Virginia Dell Cassidy (1923–1994) õppisNew Orleansi ülikoolis haigepõetamist. Esimesed neli aastat kasvatasid Billi tema vanavanemad Eldridge ja Edith, kes pidasid Hope'i linnas toidupoodi. Erinevalt toonasest lõunaosariikides valitsevast rassilisest segregatsioonist teenindasid Billi vanavanemad kõiki poe külastajaid (ka mustanahalisi) võrdsetel alustel. 1950. aastal tuli ema New Orleansist tagasi, abiellus kohaliku Buicki automüüja ja esinduse omaniku Roger Clintoniga, ning nad kolisid Hot Springsi, kus 1956. aastal sündis Billi vend Roger Clinton noorem.
Ametlikult võttis Bill endale oma kasuisa perekonnanime 1962. aastal. Kuigi Bill sai oma kasuisaga üldiselt hästi läbi, oli Roger hasartmängur ja alkohoolik ning läks tihti oma naisele ja lastele kallale, ning Bill läks füüsiliselt vahele, mistõttu Roger tihti vanglasse sattus. Billi suhted kasuisaga paranesid, kui Bill õppis Georgetowni ülikoolis, ning nädalavahetustel külastas tedaPõhja-CarolinasDurhamisDuke'i ülikooli haiglas, kuhu Roger oli sattunud 1967. aasta sügisel. Roger suri sama aasta 8. novembril vähki.
Ta õppisGeorgetowni ülikoolis ningRhodese stipendium võimaldas tal õpinguid jätkataOxfordi ülikoolis. Õigusteaduste doktorikraadi sai taYale Law Schoolist, kus ta tutvus oma tulevase abikaasaHillary Clintoniga. Nad abiellusid 1975. aastal, ning nende ainus laps, tütar Chelsea, sündis 27. veebruaril 1980.
Clinton valiti presidendiks aastal1992Demokraatliku partei kandidaadina ning tema ametiajal läbis USA oma ajaloo pikima rahuaegse majanduskasvu perioodi. Oma ametiaja alguses kirjutas ta alla seadusele, mis lõiNAFTA. Tema ajal algasDon't ask, don't tell poliitika, mis oli ajutine lahendus homoseksuaalsete inimeste õiguste probleemile Ameerika sõjaväes. Clinton üritas teha tervishoiureformi, kuid reformikava ei leidnud piisavalt toetust. 1996. aastal valiti ta presidendiks tagasi ning sellega oli ta esimene demokraadist president pärastFranklin D. Roosevelti, kes sai teenida kaks ametiaega. 1998 lahvatas seksiskandaalValge Maja praktikandiMonica Lewinskyga ja Clintoni suhtes algatatiimpeachment'i-menetlus. Siiski jäi see ainult süüdistuseks ja Clinton sai oma ametiaja lõpuni teenida. Clintoni viimasel kolmel aastal (1998–2000) oli eelarve ülejäägis.
Ametist lahkudes oli Clintoni toetusreiting suurem kui ühelgi teisel presidendil pärast Teist maailmasõda. Bill Clintoni administratsioon eemaldas Valgest Majast lahkudes kõikide Valge Maja töötajate klaviatuuridelt W-tähe.[1] Clinton asutasClintoni fondi, mille ülesandeks on rääkida probleemidest naguAIDS jaglobaalne soojenemine. 2004. aastal ilmus Clintoni autobiograafia "My Life" ning koos omaabikaasaga osales taBarack Obama 2008. aasta presidendikampaanias. Clinton nimetati 2009. aastal ÜRO erisaadikuksHaitil ning pärast2010. aasta maavärinat lõi ta koosGeorge W. Bushiga ühise fondi kannatanute abistamiseks.
Clinton on vaegkuulja ning kannab kuuldeaparaati.
