Bhāvanā (sanskriti japaali keelesbhāvanā 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'[1];tiibeti keelessgom pa;hiina keeles 修習xiuxi;jaapani keelesshūjū) onbudismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendabvisualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi võimediteerimist üldse.
Paalikeelne sõnabhāvanā on verbijuurebhū ('olema') tuletis ja tähendab 'olevaks tegemist' ja 'arendamist' viidates sellele, et praktiseerija laseb midagi oma meelde tulla, teeb selle olemasolevaks. Selleks võib olla mingi abstraktne mõiste (näitekssõbralikkus võikaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (näiteksmandala võiidami kujutis, mida kasutatakse näiteksvadžrajaanas).
Tipitakas leidub mitmeid õpetusi meele arendamiseks.[2]:
- citta-bhāvanā ehk "teadvuse arendamine"[3][4]
- kāya-bhāvanā ehk "keha arendamine."[3]
- mettā-bhāvanā ehk "sõbralikkuse arendamine"[5][6]
- paññā-bhāvanā ehk "tarkuse arendamine"[7]
- samādhi-bhāvanā ehk "keskenduse arendamine".[8]
Peamised kaks meetodit tänapäeva budismi praktikas onmeelerahu (samatha-bhāvanā) jaanalüüsiva vaatluse (vipassanā-bhāvanā) arendamine.
- ↑Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" athttp://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
- ↑Vt näit.MN 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developedsamatha-vipassana (or any of the seven sets of Bodhipakkhiya dhamma) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally,AN 4.170 identifies three ways in which an arahant developssamatha-vipassana:samatha first;vipassana first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and,Thanissaro, 1998b). Vt ka Paracanonical texts (Theravada Buddhism) Nettipakarana 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago".)
- ↑3,03,1Vt näit.DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486; and,MN 36, trans. by Ñānamoli & Bodhi (2001), pp. 332-343. Nii DN 33 kui ka MN 36 võrdsustavadcitta-bhāvanākāya-bhāvanāga. DN 33 on öeldud, et on olemas kolm tüüpi arengut: keha (kāya), meele (citta) ja mõistuse (paññā). MN 36 lõppmärkustes mainib Bodhi (pp. 1228-29, nn. 382, 384) et MN-i kommentaarides , et keha areng viitabteadmistele meele areng viitabsamādhile.
- ↑Vaata kaAN 1.22 ja 1.24 (a/k/a, AN I,iii,1 and 3), trans. byThanissaro (2006); and, AN 1.51-52 (a/k/a, AN I,vi,1-2), trans. byThanissaro (1995), as well as trans. by Nyanaponika & Bodhi (1999), p. 36.
- ↑See, e.g., Sutta Nipata 1.8,Metta Sutta, trans. byThanissaro (2004). Ühenditmetta-bhāvanā tegelikult selles suttas ei ole, kuid seal on kirjas, et tuleb "kultiveerida" (bhāvaye) omamettat.
- ↑Vt näit. Itivuttaka. 1.27, trans. byIreland (1997), pp. 169-70.
- ↑VaataDN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486, referenced in note above regardingcitta-bhāvanā.
- ↑Vt näit.AN 4.41, trans.Thanissaro (1997). Veel vt.MN 44,Culavedalla Sutta, trans. byThanissaro (1998a):
