Movatterモバイル変換

[0]ホーム

Mine sisu juurde

Bergues

Muuda linke

koordinaadid:50° 58′ N,2° 26′ E

Allikas: Vikipeedia

See artikkelvajabtoimetamist.(Jaanuar 2020)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvadviited.(Jaanuar 2020)
Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Bergues


Pindala: 1,3 km²^[1]
Elanikke: 3543(1.01.2022)^[2]

Koordinaadid:50° 58′ N,2° 26′ E

Bergues (hollandi:Sint-Winoksbergen; lääneflaami:Bergn) onvald Põhja-PrantsusmaalNordi departemangus Coudekerque-Branche'i kantonis.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Linna nimi tuleneb flaamigroene berg'ist, mis tähendab rohelist küngast. Legendi järgi läks Bretooni kuninga poeg pühaWinog erru Groenbergile, künkale rannalodude servas. Tema rajatisest kujunes peagi väike klooster.

882. aastal, kuinormannid alustasid sissetungi, ehitas Flandria krahvBalduin II lihtsa linnuse. Hiljem, 1022. aasta paiku, ehitas krahvBalduin IV Püha Winogi kiriku ja mattis sinna püha Winogi säilmed. See kirik moodustas kloostri aluse.

Kaubandusele aitas kaasa mere, mis polnud veel Dunkirki taandunud, ja kloostri lähedus. Bergues sai harta 1240. aastal ja selle iseseisvust väljendas hiljemkellatorni ehitamine. Sellest sai piirkondliku tähtsusega sadama- ja tekstiilikeskus ningHansa Liidu osa. Selle villaturg sai alguse 1276. aastal ning järgnevate sajandite jooksul seda kindlustati ja säilitas oma iseseisvuse Prantsusmaast. 1583. aastal piiras ja vallutas Bergues'Alessandro Farnese, kuid Hispaania kuningasFelipe II lubas selle uuesti üles ehitada, määrates linna praeguse ilme. Bergues' sai suur sadamalinn ja lõpuks liideti see 1668. aastaAacheni rahuga Prantsusmaaga.Louis XIV arendas hiljem välja Dunkerque'i ja Bergues jäi selle varju. PärastPrantsuse revolutsiooni selle langus jätkus.

Bergues laastati pommitamisegaEsimeses maailmasõjas ja taas 1940. aastalDunkerque'i lahingu ajal. Linna siseneti sama aasta 2. juunil ja 80% sellest hävinesTeise maailmasõja ajal.

Tööstuslikult arenenud Dunkerque'i lähedal meenutavad paljud mälestised rikast minevikku ja viimastel aastatel on arenenud turism.

Vaatamisväärsused

[muuda |muuda lähteteksti]

Kellatorn on linna kõige kuulsam vaatamisväärsus. Alustatud 13. sajandil ehitati see ümber pärast Prantsuse sissetungi 1383. aastal ja taas 16. sajandil ning taastati 19. sajandil. 1940. aastal tulekahjus kannatada saanud ja 1944. aastal dünamiidiga hävitatud hoone ehitati 1961. aastal taas üles. See liigitati 2004. aastal ajalooliseks ehitiseks ning 16. juulil 2005UNESCO maailmapärandi nimistu paigaks. Esmaspäevaturu ja muude pidustuste jaoks kõlab 50 kellagakariljon.
5300 m pikad vallid on osaliselt keskaegsed ja osaliseltVaubani ehitatud.
Püha Winogi klooster purustati 1789. aastal ja alles on vaid osad: marmorvärav ja kaks torni.