Benedictus III olipaavst855–858. Ta oli 104. paavst.
Benedictus sündisRoomas ja oli Petruse (Patrodo) poeg.
Benedictus õppis paavstlikus kirikukoori koolis.Gregorius IVordineeris taalamdiakoniks jaLeo IV määras ta San Callisto või Santa Maria in Trasteverekardinalpreestriks. Ta osales 853 Roomas toimunudsinodil, kusekskommunitseeriti hilisemvastupaavstAnastasius Bibliothecarius.
Benedictus III valiti paavstiksjuulis 855 (Salvador Miranda andmetel26. juulil) ja pühitseti ametisse29. septembril või6. oktoobril.
Rooma vaimulikud ja kodanikud valisid esmalt paavstiks San Marco kardinalpreestriHadrianuse, kes loobus sellest ametist. Seejärel valiti paavstiks Benedictus, kes traditsiooni järgi sai sellest teada, kui oli palvetamas ja palus sõnumitoojaid, et seda ränka kohustust ei määrataks temale.
Paavst pidi tolle aja tavade kohaselt saamaFrangi keisriltLothar I-lt tunnustuse, mistõttu ta saatisFrangi riiki Anagni piiskopi Nicolause jamagister militumi Mercuriuse, kes pidid keisrit teavitama tema saamisest paavstiks ja saama temalt vajaliku tunnustuse.
Mõned keisri pooldajad toetasid kardinalAnastasius Bibliothecariust, kelle Leo IV oliekskommunitseerinud, kuid kes valitiOrtes paavstiks. Orte piiskop Arsenius kohtus paavsti saadikutega, keda ta suutis veenda Anastasiust toetama, kuid Lothar I saatis omakorda Rooma saadikud, kes pidid selgitama, mil viisil paavst oli valitud. Keisri saadikud kohtusid Ortes paavsti saadikutega ja otsustasid toetada Anastasiust, kes läks koos oma toetajaskonnaga Rooma, kus ta hõivas21. septembrilRooma Peetri kiriku ja seejärelLateraani palee. Bagnorea piiskopi korraldusel vangistati Lateraani palees viibinud Benedictuse, kellelt võeti ära paavstlikud rõivad.
22. septembril Santi Quattro Coronati kirikusse kogunenud Rooma vaimulikud ja kodanikud otsustasid toetada Benedictust, keda tunnustati24. septembril legitiimse paavstina, mistõttu Anastasius otsustas mõni kuu hiljem paavstiametist loobuda.
Benedictus III pühitseti seejärel ametisse ja oma esimeselsinodil mõistis ta Anastasiuse hukka, kuid pidi keisri nõudmisel temasse ja tema toetajatesse leebelt suhtuma.
Benedictus III ametisse pühitsemise päeval suri Frangi keiser Lothar I, kuid paavst püüdis olla vahendajaks tema järglasteLudwig II,Lothar II ja Charles II Paljaspea vahel.
Paavst nõudis Ludwig II-lt, et Arles’ krahvi Boso abikaasa Engiltrude, kes oli koos oma armukesega põgenenud Ludwigi haldusalasse, tuleks oma mehe juurde tagasi saata.
Bütsantsi keiserMichael III Bardas saatis Benedictusele kingituseksevangeeliumi ja juveelidega kaunistatud kullast armulauakarika.
Benedictus III nõudisBretagne’i hertsogiNominoë tagandatud nelja piiskopi ennistamist tagasi oma ametikohtadele, kuid tulutult.
Reimsi peapiiskopiHincmari palvel kinnitas paavst Soissons’i kirikukogu otsused, ehkki Leo IV oli need hukka mõistnud. Kirikukogu leidis, et paavsti loata ametisse tagasi ennistatud Reimsi peapiiskopi Ebbo ordinatsioonid olid õigustatud.
Paavst hoiatas Lotringi kuninganna Teutberga venda alamdiakon Hubertit ja kutsus teda Rooma, et Hubert selgitaks tema kohta esitatud süüdistusi.
Paavst kinnitas 855. aastalCorbie kloostri privileegid.
Konstantinoopoli patriarhIgnatios I oli tagandanud Siracusa piiskopi Gregorios Asbestase ilma paavsti nõusolekuta ja soovis paavstilt selleks saada tunnustust. Benedictus III kutsus mõlema osapoole esindajaid Rooma.
Benedictus III ajal olidkuurias mõjukatel positsioonidel kardinalid Anastasius Bibliothecarius jaNicolaus.
Ta ordineeris 66piiskoppi, 15preestrit ja ühe diakoni.
Benedictus III esimesel ametiaastal viibis Roomas palverännakulWessexi kuningasÆthelwulf ja tema poeg, tulevane Inglise kuningasAlfred Suur.
Poola kroonik Martinus Polonus (Martinus Troppaust, Marcin z Opawy) väidab, et enne Benedictus III-st valitsespaavst Johanna.
Benedictus III ajal taastatiRooma Santa Maria Maggiore kiriku baptisteerium,San Paolo fuori le Mura kirik ja Schola Anglorum.
Tema ajal rekonstrueeriti San Marco kalmistu.
Benedictus III ajal laastasid RoomatTiberi üleujutused.
Benedictus III suri17. aprillil 858 Roomas ja maetiRooma Peetri kirikusse.
"Catholic Encyclopedia" iseloomustab Benedictust õpetatud ja askeetliku roomlasena.
- Clovis Brunel:Bulle sur papyrus de Benôit III pour l'abbaye de Corbie (855). Paris, 1912.
- J. N. D. Kelly:The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
- Karl Voigt:Zu den Privilegien Benedikts III. und Nikolaus' I. für Corbie. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 35, 1914: 142–147.
