Lipp on erandlikult peaaegu ruudukujuline, mis viitab iseseisvusvõitluses osalenudBrüsseli mässumeelsete lipu kujule. Standardsuuruses lipp on 3 m kõrge ja 2,6 m lai, mis teeb lipu proportsioonideks 13:15. Kõik lipu laiud on võrdse laiusega.
Esimene Belgia lipp võeti kasutuseleBrabanti revolutsiooni käigus1789–90. Selleks oliAustria Madalmaade puna-valge-kollaste horisontaallaidudega lipp, millelt eemaldati Austria Keisririigi vapp ning keskmine valge väli asendati mustaga. Revolutsioon sai lüüa ja selle sümbolite kasutamine lõpetati, aga belglaste eneseteadvusele avaldas see suurt mõju.
1814–30 oli Belgia Hollandi võimu all ja seetõttu kasutatiHollandi lippu.
Aastatel1830–31 toimusBelgia revolutsioon, milles ülestõusnud võtsid taas kasutusele Belgia rahvusvärvid. Sel ajal paiknesid lipuvärvid ikka horisontaalselt, kuid värvide järjestust oli muudetud, nüüd oli kangas puna-kolla-must.
23. jaanuaril1831 muudeti lipu laiud vertikaalseteks ja sama aasta12. oktoobril muudeti nende järjekord tänapäevaseks, nii et must laid asub lipuvardale kõige lähemal.
Kuna Belgia onföderatsioon, siis on Belgia kommuunide ja regioonide lipud põhimõtteliselt sama tähtsad kui riigilipp. Siiski näeb protokoll ette, et kui mitut erinevat lippu heisatakse või langetatakse või kantakserongkäigus, siis peab riigilipp olema esimene. Täpsemalt on järjekord selline:
.svg)
.svg)