Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Belgia

koordinaadid:51° N, E
Allikas: Vikipeedia
Artiklis ei ole piisavaltviiteid.
Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Belgia Kuningriik


hollandi Koninkrijk België
prantsuse Royaume de Belgique
saksa Königreich Belgien
Belgia asendikaart
RiigihümnBrabançonne
PealinnBrüssel
Pindala30 688 km²[1]Muuda Vikiandmetes
Riigikeelhollandi,prantsuse jasaksa
Rahvaarv11 825 551(1.01.2025)[2]Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus385,3 in/km²
KuningasPhilippe I
PeaministerBart De Wever
Iseseisvus4. oktoober1830
SKT492,681 mld$(2017)[3]Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta49 927$(2022)[4]Muuda Vikiandmetes
Valuutaeuro (EUR)
AjavööndKesk-Euroopa aeg
Tippdomeen.be
ROK-i koodBEL
Telefonikood32

Belgia (ametlik nimiBelgia Kuningriik) on riikLääne-Euroopas. Belgia naabrid onHolland põhjas,Saksamaa idas ningLuksemburg jaPrantsusmaa lõunas. Belgia looderannikul onPõhjameri.

Belgia pindala on 30 688 km² ja rahvaarv on 11,4 miljonit. Pealinn ja suurim linn onBrüssel; teised suuremad linnad onAntwerpen,Gent,Charleroi jaLiège.

Belgia on parlamentaarne föderaalne konstitutsiooniline monarhia. Halduskorraldus on keerukas, sest riik jaguneb mitmeks piirkonnaks ja keelekogukonnaks. Kolm piirkonda on Flandria põhjas, Valloonia lõunas ja Brüssel keskel. Brüssel on väikseim, kõige tihedamini asustatud jaSKP järgi kõige rikkam piirkond.

Belgias on kaks suurt keelekogukonda:hollandikeelne (Flandria), mis hõlmab 59% rahvastikust japrantsuskeelne (Valloonia), mis hõlmab 40% rahvastikust. Väike saksakeelne kogukond, mille suurus on umbkaudu 1% rahvastikust, asub Valloonia idaosas.[5]

Belgia sai ametlikult sõltumatuksMadalmaade Kuningriigist4. oktoobril1830.Iseseisvuspäevana tähistatakse21. juulit, milLéopold I sai1831. aastal esimeseksBelgia kuningaks.

Belgia onNATO üks asutajariike 1949. aastal jaEuroopa Liidu eelkäija üks asutajariike 1957. aastal.

Riik

[muuda |muuda lähteteksti]

Belgia on föderaalriik ja konstitutsiooniline monarhia. Riik jaotub neljaks keelekogukonnaks: flaami (hollandikeelne), vallooni (prantsuskeelne) ja saksa kogukond ning kakskeelne pealinn. Piirkonnad on Flandria, Valloonia ja Brüsseli pealinnapiirkond.

Belgia praegune kuningas onPhilippe I, ametliku kõnetlusvormeliga Tema Majesteet belglaste kuningas.[6]

Haldusjaotus

[muuda |muuda lähteteksti]
Piirkonnad:
██ Flandria (hollandikeelne ala)
██ Brüssel (mõlemad keeled)
██ Valloonia (prantsuse- ja saksakeelne ala)

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.

PiirkondPealinnPindala
(km²)
Rahvaarv[7]
(2006)
Rahvastiku-
tihedus
(in/km²)
 FlandriaBrüssel13 5226 078 600442
 VallooniaNamur16 8443 413 978199
 Pealinna Brüsseli piirkond1611 018 8046238
Belgia provintsid (lingitud)

Belgial on kümme provintsi:

Pealinna Brüsseli piirkond provintside hulka ei kuulu.

Belgia jaguneb43 haldusringkonnaks ja27 kohturingkonnaks.

Belgia kuningas Philipp ja kuninganna Mathilde
Belgia parlamentBrüsselis

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Reini jõest lõunas asuvadMadalmaade territooriumid kuulusidRooma Impeeriumi ajalGallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevadgermaani hõimud, lõuna pool agagaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olidPõhjamere ääres Madalmaad,Calais'st põhja poolSaksamaa erinevatevürstiriikide japiiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulusBrabanti jaBurgundia hertsogi jaSaksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

14. ja15. sajandil omandasidBurgundia hertsogidPhilippe Julge jaCharles Südi abielude kauduFlandria (Belgia) jaHollandi (Burgundia Madalmaad).

Saksa kuningasKarl V järglased ei suutnudfriislasi jaGelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid allesHabsburgide dünastia esindajad1540. aastal.

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsidesHollandis jaZeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas:Flandrias jaBrabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.

Pärast Madalmaadel toimunudFelipe II vastastMadalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosaLõuna-Madalmaadest,1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsedprotestantlikud provintsidUtrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuseskatoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks.26. juulil1581 kuulutati väljaHollandi Vabariik. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlustOranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaksKolmekümneaastane sõja lõpetanudVestfaali rahuga. PärastKaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.

Lõuna-Madalmaad valitsesid agaHispaaniaHabsburgid (1579–1713) jaAustriaHabsburgid (1713–1794) ningNapoleon I annekteeris alad (1794–1815)Prantsuse revolutsioonisõdades.

Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud1815. aastaViini kongressi otsusega liideti Holland jaLõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasseMadalmaade ühendatud kuningriik, kuhukuningasWillem I tuliOranje-Nassau dünastiast.Madalmaade ühendatud kuningriik jaLuksemburgi Suurhertsogiriik moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu allpersonaaluniooni.

1830. aastaBelgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist.21. juulil1831. aastal saiLéopold I,Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseksBelgia kuningaks.2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.

Suurbritannia maadeuurijaHenry Morton Stanley retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuningaLéopold II huvi Kesk-Aafrika vastu. Aastal1876 korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luuaRahvusvaheline Aafrika Ühing (International African Association), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel.

Majandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab allavaesuspiiri.[8] Riigis on selgelt tajutav vastuolu rikkama Flandria ja vaesunud Valloonia vahel. Enne teist maailmasõda oli tööstuslik Valloonia jõukam kui Flandria, kuid pärast sõda ja rasketööstuse allakäiku on Valloonia vaesunud, töötus on seal suurem. See on üheks flaami separatismi põhjuseks. 2007. aasta andmeil oli SKP ühe inimese kohta Flandrias 28 286 eurot ja Valloonias 20 191 eurot.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[8]
SektorSKT osakaal (2009)Tööjõu osakaal (2007)
Põllumajandus0,6%2%
Tööstus22%25%
Teenindus77,4%73%

Väliskaubandus

[muuda |muuda lähteteksti]

Belgia suuremad ekspordiartiklid on masinad ja varustus, kemikaalid, viimistletud teemandid, metall ja metallitooted ning toidukaubad. Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid onSaksamaa 19,58%,Prantsusmaa 17,71%,Holland 11,84%,Suurbritannia 7,21%,Ameerika Ühendriigid 5,37%,Itaalia 4,77% (2009).[8]

Belgia suuremad impordiartiklid on toorained, masinad ja varustus, kemikaalid, teemandid, ravimid, toidukaubad, transpordivarustus ning õlitooted. Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%,Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%,Hiina RV 4,09% (2009).[8]

Rahvastik

[muuda |muuda lähteteksti]

2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest[9]. 97% elanikkonnast elab linnades.[8]

Sündimuskordaja on 10,1 promilli jasuremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).[8]

Suuremad linnad

[muuda |muuda lähteteksti]
JrkLinnProvintsElanike arv[10]
1Brüssel-1 019 022
2AntwerpenAntwerpen459 805
3GentIda-Flandria231 493
4CharleroiHainaut200 132
5LiègeLiège182 597
6BruggeLääne-Flandria116 709
7NamurNamur106 284
8LeuvenFlaami Brabant92 892
9MonsHainaut91 277
10AalstIda-Flandria77 534

Meedia

[muuda |muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklisBelgia meediasüsteem

Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.

Belgias on 21 tasulistpäevalehte, millest kõige suurema trükiarvuga hollandikeelne ajaleht onDe Standaard ja prantsuskeelneLe Soir.

Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanalEen, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatumRTL-TVI (19,3%).

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Statbel. Vaadatud 21.08.2022.
  2. https://statbel.fgov.be/fr/nouvelles/la-belgique-comptait-11825551-habitants-au-1er-janvier-2025.
  3. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 17.10.2018.
  4. World Bank Open Data. Vaadatud 3.02.2024.
  5. Leclerc, Jacques (18. jaanuar 2007)."Belgique • België • Belgien–Région de Bruxelles-Capitale • Brussels Hoofdstedelijk Gewest".L'aménagement linguistique dans le monde (French). Host: Trésor de la langue française au Québec (TLFQ),Université Laval, Quebec.Originaali arhiivikoopia seisuga 9.06.2007. Vaadatud 18.06.2007.C'est une région officiellement bilingue formant au centre du pays une enclave dans la province du Brabant flamand (Vlaams Brabant){{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
    *"About Belgium". Belgian Federal Public Service (ministry) / Embassy of Belgium in the Republic of Korea.Originaali arhiivikoopia seisuga 2.10.2008. Vaadatud 21.06.2007.the Brussels-Capital Region is an enclave of 162 km2 within the Flemish region.
    *"Flanders (administrative region)".Microsoft Encarta Online Encyclopedia. Microsoft. 2007.Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007.The capital of Belgium, Brussels, is an enclave within Flanders.
    *McMillan, Eric (oktoober 1999)."The FIT Invasions of Mons"(PDF).Capital translator, Newsletter of the NCATA, Vol. 21, No. 7, p. 1. National Capital Area Chapter of the American Translators Association (NCATA).Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 26.06.2007. Vaadatud 21.06.2007.The country is divided into three autonomous regions: Dutch-speaking Flanders in the north, mostly French-speakingBrussels in the center as an enclave within Flanders and French-speaking Wallonia in the south, including the German-speakingCantons de l'Est.
    *Van de Walle, Steven."Language Facilities in the Brussels Periphery".KULeuven–Leuvens Universitair Dienstencentrum voor Informatica en Telematica.Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 31.10.2009. Vaadatud 21.06.2007.Brussels is a kind of enclave within Flanders–it has no direct link with Wallonia.
  6. statbel.fgov.be vaadatud 22.01.11
  7. 123456cia factbook välja otsitud 5.01.11
  8. Le cap des 11 millions d'habitants a été dépassé en Belgique, rtbf.be, 6 janvier 2012. Vaadatud 2012-09-04
  9. geonames.org vaadatud 18.04.11

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Belgia
Vikisõnastiku artikkel:Belgia
Tsitaadid Vikitsitaatides:Belgia

Iseseisvad riigid:Albaania |Andorra |Armeenia¹ |Aserbaidžaan¹ |Austria |Belgia |Bosnia ja Hertsegoviina |Bulgaaria |Eesti |Gruusia¹ |Hispaania |Holland |Horvaatia |Iirimaa |Island |Itaalia |Kasahstan² |Kosovo |Kreeka |Küpros¹ |Leedu |Liechtenstein |Luksemburg |Läti |Malta |Moldova |Monaco |Montenegro |Norra |Poola |Portugal |Prantsusmaa |Põhja-Makedoonia |Rootsi |Rumeenia |Saksamaa |San Marino |Serbia |Slovakkia |Sloveenia |Soome |Suurbritannia |Šveits |Taani |Tšehhi |Türgi² |Ukraina |Ungari |Valgevene |Vatikan |Venemaa²

 Sõltuvad alad:Ahvenamaa |Akrotiri ja Dhekelia¹ |Gibraltar |Guernsey |Fääri saared |Jan Mayen |Jersey |Man |Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad:Abhaasia¹ |Lõuna-Osseetia¹ |Põhja-Küpros¹ |Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asubAasias     2 suurem osa territooriumist Aasias

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Belgia&oldid=6934373"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp