Bataat ehkmaguskartul (Ipomoea patatas) on perekondalehtertapp kuuluv taimeliik, milletärkliserohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks.
Vaatamata nimele on bataat ehk maguskartul eestlastele tuttavakartuliga vaid kauge sugulane. Vahel nimetatakse bataati ekslikultjamsiks, mis on tegelikult täiesti teistsugune aedvili ning pärineb Aafrikast ja Aasiast.
Bataat on igihaljas vääntaim. Söödav juureosa ehkrisoom on pikergune, selle sile pealispind on kollane, valge, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid.
Bataat arvatakse pärinevat kas Kesk- või Lõuna-Ameerikast. Kesk-Ameerikas kasvatati seda vähemalt 5000 aastat tagasi.Peruust on leitud bataadijäänuseid ajast 8000 eKr. Aedviljana oli see enne eurooplaste tulekut tuntud kaPolüneesias,Cooki saartelt leitud jäänused on dateeritud 1000 pKr ümbrusse. Arvatavasti tõid polüneeslased bataadi Lõuna-Ameerikast ning levitasid seda oma merereisidel kaHawaii saartele jaUus-Meremaale. Seemnete kandumine merevees ei ole usutav, pealegi levib kultuurbataat mitteseemnete, vaidistikute kaudu.
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmeil toodeti 2004. aastal maailmas 127 miljonit tonni bataati. Suurem osa toodangust tuliHiinast, kus 49 000 ruutkilomeetril kasvatati 105 miljonit tonni. Umbes pool Hiina saagist kulusloomasöödaks.
Toodang inimese kohta on suurim maades, kus bataadil on inimeste igapäevatoidus tähtis roll. Juhtival kohal onPaapua Uus-Guinea umbes 500 kiloga inimese kohta aastas. JärgnevadSaalomoni saared 160 kg,Burundi jaRwanda 130 kg ningUganda 100 kiloga.
