 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Märts 2024) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Barghawata Konföderatsioon 744–1058 | |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | Hõimuliit | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Kuningas | Tarif al-Matghari (esimene, 744) | ||||
| Pealinn | Tamasna | ||||
| Religioon | Ametlik: Berberi rahvausk (12 hõimu) Muu: Islam (17 hõimu) | ||||
| Peamised keeled | Berberi keeled | ||||
| |||||
Barghawatad (kaBarghwata võiBerghouata) oliberberi etnoreligioosne grupp, mille liikmed pidasid endiisraeliitide järeltulijateks.[1] Nad uskusid, et pärinevadSiimeonist,Jaakobist jaIisakist.[2][3] Nad osalesid aastatel 740–743berberi mässusUmmaijaadide Kalifaadi vastusufridestharidžiidide poolel ning rajasid pärast mässu oma riigi. Nende riik asus tänapäevaMaroko aladelTamasna piirkonnasAtlandi ookeani kaldalSafi jaSalé vahel. Riigi rajaja ja esimene valitseja oliTarif al-Matghari.
Mõned ajaloolased usuvad, et hõimu nimi "Barghawata" tuli selle valitseja Tarifi hüüdnimest "Barbati". Ilmselt sündis taBarbate ümbruses (tänapäevaHispaaniaCádizi linna lähedal).[4] Teised ajaloolased, naguJérôme Carcopino, arvavad, et hõimu nimi on Tarifist palju vanem ning et barghawatad on sama hõim, midaRoomas tuntibaquatede nime all ning mis 7. sajandini elasVolubilise lähedal.[5]
Barghawata kohta ei ole palju teada. Enamik allikatest pärineb nendest hilisemast ajajärgust ning on tihti vastuolulised. Parim allikas Barghawata kohta on 10. sajandi keskpaigas kirja pandud Barghawata saadiku kirjutised. Saadik Abu Salih Zammur oli lähetatudCórdobasseCórdoba Kalifaati. Abu Salih Zammuri pärimusi on ümber jutustanud ajaloolasedAl-Bakri,Ibn Hazm jaIbn Khaldūn, kelle jutustused lähevad mõnes osas samuti omavahel vastuollu.
Barghawatad algatasid 739. või 740. aastal koosghomarade jamiknasadega berberi mässu. Hõimudele andsid moraalset tuge haridžiidi vaimulikud, kes lubasid kehtinud UmmaijaadiQuraishi hõimu ülemvõimu asemele moslemite egalitarismi. Ülestõusu juhiks saiMaysara al-Matghari ning kiiresti vallutati peaaegu kogu tänapäeva Maroko territoorium. Õnnestunud mäss levis ka mujaleMagribis ningAl-Ándalusi.Bagdoura lahingus õnnestus mässulistel alistada Süüriast saadetud suur Ummaijaadide armee. Aastal 741 said mässulisedKairouani allIfriqiyas lüüa ning hiljem mäss vaibus. Barghawatadele valmistas mässu ajal pahameeltZenata hõimu ja sufride katsed ohje enda kätte haarata ning mässu jätkata. Kuna ülestõusu eesmärk, oma rahva Ummaijaadide võimu alt vabastamine, oli juba saavutatud, ei näinud barghawatad sõjategevuse jätkamises mõtet. Aastal 742 või 743 lahkusid barghwatad mässuliste seast ning taganesid Tamesna piirkonda Atlandi ookeani rannikul, kus nad jätsid sufri haridžiidid maha ning rajasid enda riigi.
Barghatawad valitsesid Tamesnas rohkem kui kolm sajandit (744–1058). Riik tugevnesSalih ibn Tarifi järeltulijateIlyâs ibn Sâlihi (792–842), Yunuse (842–888) ja Abu Ghufaili (888–913) valitsusaegadel, rüüstati ka naaberhõime. Alguses saadi Cordoba Kalifaadi ja Ummaijaadidega hästi läbi, kuid 10. sajandi lõpus suhted jahenesid. Barghawata tõrjus kaks Ummaijaadide sissetungi ning mitmeidFatimiidide rünnakuid. 11. sajandil algasBanu Ifraniga lai partisanisõda. Kuigi pikk sõjaperiood oli Barghawatat märkimisväärselt nõrgestanud, õnnestus tõrjuda kaAlmoraviidide sissetung. Almoraviidide vaimne juht‘Abd Allāh ibn Yāsīn hukkus 1058. aastal lahingus Barghawata vastu. Aastal 1149 hävitasid barghwatadAlmohaadide Riigi.
Pärastaraablaste sissetungi Põhja-Aafrikasse vahetas enamik allutatud Aafrika hõimejudaismiislami vastu. Araablaste ülemvõim lõpetati 8. sajandi keskel berberi mässuga.[6]
Barghawatad järgisidjudaismi arhailist vormi, mida iseloomustasid ainujumal, prohvetid ning toidureeglid.[7] Neil oli endaberberikeelne pühakiri, mis koosnes 80suurast. Barghawata teine valitseja Salih ibn Tarif kuulutas ennast prohvetiks ja viimaseksmahdiks. Ta väitis, etIsa (Jeesus) on tema kaasteeline, kes palvetab tema taga.
Mõned hõimud järgisid mitmest suurest usust kokku sulanud rahvausundit, milles oliAafrika rahvausu, judaismi,sunni jašiiidi islami, astroloogia jaberberi rahvausu tunnuseid. Keelatud oli kanade ja kanamunade söömine ning usuti, et prohveti sülg on püha.[8]
Barghawatad jaotusid 29 hõimuks, millest 12 järgisid barghwata usku ja 17 islamit.
Barghawata usulised
Haridžiidi moslemid
Mõned neist, näiteks Branès, Matmata, Ifren ja Trara, kuulusid tegelikult suurematesse hõimudesse ning olid nende juurest Tamasasse tulnud ja Barghawata Konföderatsiooniga liitunud killud.
IslamidünastiadMagribis | |
|---|---|
Salihiidid (710–1019) · Midrariidid (757–976) · Rustamiidid (767–909) · Muhallabiidid (771–793) · Idrissiidid (788–985) · Ifraniidid (790–1066) · Aghlabiidid (800–909) · Fatimiidid (909–973) · Ziriidid (973–1148) · Hammadiidid (1008–1152) · Almoraviidid (1040–1147) · Khurasaniidid (1059–1158) · Almohaadid (1147–1269) · Hafsiidid (1229–1574) · Zaijaniidid (1235–1556) · Mariniidid (1269–1465) · Wattasiidid (1472–1554) · Sa'diidid (1549–1659) · Alaviidid (1666–) · Husainiidid (1705–1957) · Karamanlid (1711–1835) · Senussiidid (1837–1969) |
| Vanaaeg | Bavared · Banioubae · Getuulid · Garamandid · Koidamousii/Ucutumani · Leuathae · Libu · Macaed · Marmarica · Mauri (baquated · macenited) · Meshwesh · Musulamii · Nasamoned · Numiidlased (masaesyli · massüülid) · Quinquegentiani · Psylli |
|---|---|
| Keskaeg | |
| Tänapäev | |
| Seotud teemad | Tifinagi kiri (ladina kiri) · Usk (islam) · Araabia berberid · Araabiastatud berberid · Diasporaa (Belgia · Kanada · Prantsusmaa · Holland · Ameerika Ühendriigid) · Berberism (kabiili rahvuslus · lipp) |
