Nimetuse "Balkani poolsaar" võttis esimesena kasutusele saksa geograafAugust Zeune aastal1808.
Põhja pool on poolsaar umbes 1300 km laiune ning ulatubSava jaDoonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipuTainaroni neemeniKreekasPeloponnesose poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning see jaguneb mitme riigi vahel. Need onAlbaania,Bosnia ja Hertsegoviina,Bulgaaria,Horvaatia,Kreeka,Montenegro,Põhja-Makedoonia,Rumeenia,Serbia,Sloveenia,osaliselt tunnustatudKosovo ningIda-Traakia (Türgi territoorium Euroopas). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas1991. aasta eelseJugoslaavia piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliseltDoonau jaSava jõge ningJulia Alpe (või mööda joontRijeka–Ljubljana). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast (Vojvodina) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide- ja verivaenuderohke.
NimiBalkan tulenebtürgi sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehkStara planina (erinevalt teistest maadest kasutatakseBulgaarias ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvadKesk-BulgaariastSerbiani. Varem olid Balkani mäed tuntud nimeHaemus Mons all. See nimi arvatakse tulenevattraakiakeelsest sõnastsaimon 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud onDinaari mäed (Dinaari Alpid)Horvaatias jaBosnias, mis jätkuvadŠar-Píndose massiivina, mis ulatubAlbaaniastPõhja-Makedoonia kauduKreekasse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk Stara planina jaRodope mäed Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised.Rumeenias onKarpaatide suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud Stara planinaga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp onMussala Rila-Rhodopes (2925 m).
Karpaatide lõunaaheliku ja Stara planina vahel laiub pikiDoonau alamjooksuAlam-Doonau madalik. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik onMaritsa madalik Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul.
Põhjas ja mägedes on kliima karm. Talvel on pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Lõunas on talved mahedamad. Mere ääres on kliima vahemereline,parasvöötme mereline ja niiske subtroopiline, sisemaal paraskontinentaalne.
Sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nende asemele on kasvanud võsa ja põõsastikud. Lõunaosas ja mere ääres kasvab igihaljas (vahemereline) taimkate, sisemaal kasvavadKesk-Euroopale iseloomulikud metsad (tamme- japöögi-, mägedesnulu- jamännimetsad). Metsa ülempiir on 1800–2000 meetrit.
Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks.
Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, suved on seal liiga kuivad ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks end ära tasuda peale teatud kohtade, kus kasvatatakseoliive javiinamarju. Energiaressursse napib. On mõned kvaliteetsekivisöemaardlad, millest tähtsamad asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Bosnias. Halvema kvaliteedigapruunsöe maardlaid on rohkem, kuid neil on piiratud kasutusvõimalused.Naftat napib, välja arvatud Rumeenias, kus ainsana Balkanil seda märkimisväärsel hulgal toodetakse. Väikesi naftaleiukohti on Serbias, Horvaatias, Albaanias ja Bulgaarias. Ka looduslikku gaasi toodetakse vähe, välja arvatud Rumeenias. See-eest toodetakse elektrienergiat laialdaselthüdroelektrijaamu, seda nii mägijõgedel kui ka Doonaul. Metallimaake on üldiselt rohkem kui muid tooraineid.Rauamaaki on vähe, kuid mõnes Balkani riigis leidub märkimisväärsel hulgalvaske,tina,tsinki,kromiiti,mangaani,magnesiiti jaboksiiti. Mõnda neist metallidest eksporditakse.
