Bakuu asub Kaspia mere läänerannikulAbşeroni poolsaare lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn.
Tõenäoliselt asutas linna üksSassaniidide dünastia valitsejatest 5. või 6. sajandil.
Bakuu südames on säilinud hulk ajaloolisi hooneid, nende hulgas on suurepäraseid näiteid15. sajandi islami arhitektuurist. Linna põhjaosas asuvate müüride tornid pärinevad sassaniidide ajast. Poole kilomeetri pikkusel müürilõigul on säilinud 20 laskeavadega torni. Tähelepanu väärib1649. aastal ehitatud šahh Abbase värav, mida ehib kahe heraldilise lõvi ja härjapeadegabareljeef.[3]
Rannas on hiiglaslik Neitsitorn (Qız Qalası), mis on 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud" on12. sajandist.Sınıqqala mošee seinal on säilinud dateering1077–1078. Mošee juurest viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid Muradi väravani, mis on kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist portaal.1616. aastast pärit kiri meenutab sultanMurad III valitsemisaega.[3]
Khaani palee on ehitatud Khalilullah I ajal. See on väheldane kahekorruseline hoone helekollaseistlubjakivitahvleist. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda – kõrge vundamendiga kuuetahulinerotund, mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadegasoklil jakapiteelil. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.[3]
1918. aasta aprillis kehtestati BakuusNõukogude võimRahvakomissaride Nõukogu juhtimisel. Sama aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel väljaAserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Lühikest aega kaitsesid noort riiki Briti väed eesmärgiga kindlustada naftaväljad. 1918. aastal augustis maabusid Bakuus Suurbritannia väed, kuid juba 15. septembril olid nadOsmanite ja Aserbaidžaani vägede survel sunnitud evakueeruma. 1920. aasta maistungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.
Bakuus onparasvöötme kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved jahedad ja mõnikord niisked. Lumi on piirkonnas haruldane (esineb keskmiselt kolmel päeval aasta jooksul). Lumi püsib talviti vähemalt paar päeva.
Aasta keskmine temperatuur on +15,1 °C (ehk üle 10 kraadi kõrgem kui Eestis). Kõige soojemad kuud onjuuli (keskmine temperatuur +26,4 °C) jaaugust (+26,3 °C) ning külmemadveebruar (+4,2 °C) jajaanuar (+4,4 °C). Siiski ei ole suved nii kuumad nagu lähistroopilises kliimas tavaliselt. Selle põhjuseks on suhteliselt kõrge laiuskraad ja asukoht Kaspia merre ulatuval poolsaarel, mis muudab kliima pisut merelisemaks.
Bakuu on Aserbaidžaani kõige kuivem paik: aasta keskmine sademete hulk on 210 mm. Kõige kuivemad kuud on juuli (2 mm) ja august (6 mm), kõige niiskemad kuud onnovember (30 mm) jadetsember (26 mm). Aastas on keskmiselt 49 sajupäeva, nendest juulis 1 jaoktoobrist veebruarini igas kuus 6.
Aastas paistab päike keskmiselt 2207 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (313 tundi) ja juuni (294 tundi), kõige vähem on päikest näha veebruaris (89 tundi) ja jaanuaris (90 tundi).
Bakuu on avatudtuulele ja seepärast Aserbaidžaani üks tuulisemaid paiku. Igal aastaajal võib puhuda nii külm põhjatuulhazri kui ka kuum lõunatuulgilavar. Talvel toobhazri endagalund. Lund sajab igal talvel, aga püsivat lumikatet ei moodustu. Seevastu suvel toobhazri endaga mõnusat jahedust.
.jpg)
