Bakalaureus onakadeemiline kraad, mis saadakse kolmeaastase (mõnikord nelja-aastase)õppekava läbimiselkõrgkoolis.
Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ningmagistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega.
Eesti bakalaureuseõppes moodustab bakalaureuseeksam või bakalaureusetöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt kolm ainepunkti, Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt viis ainepunkti.
Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3–4 aastat jaõppekavas määratud õppe maht 120–160ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180–240 ainepunkti. Bakalaureuseõppe lõpetanud isik võib jätkata õpinguidmagistriõppes; isikud, kes on omandanud bakalaureusekraadi enne 1. septembrit 2002, võivad jätkata õpinguid ka otse doktoriõppes, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on "vana" bakalaureusekraad võrdväärne magistrikraadiga.
Juunis1999 võeti Euroopa Liidus vastuBologna deklaratsioon, mille eesmärk oli kujundadaEuroopa ühtne kõrgharidusruum, muutes kõrgharidussüsteemid läbipaistvaks ja ühilduvaks. Protsessi lõpptähtaeg oli aasta2010. Selle süsteemi raames pakuti välja ka kõrghariduse süsteem 3+2, kus bakalaureuseõpet lühendati kolmele aastale. Uued liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, reformisid oma kõrgharidussüsteemi vastavalt deklaratsioonile, vanad liikmesriigid jäid äraootavale seiskohale. Eestis lõpetas esimene lend 3-aastase bakalaureuse2005. aasta kevadel. Bologna deklaratsioon näeb ette, et 3+2-süsteemis jätkab õpinguid magistriõppes 2/3 bakalaureuseõppe lõpetanutest. Eesti seda punkti täitnud ei ole.
Seoses uue 3+2 süsteemiga võrdsustati 4–6-aastane bakalaureus (õppekavadelt, mis akrediteeriti enne 1. septembrit 2002), samutiEesti NSV-s saadud kõrgharidus magistriõppe lõpetanute omaga.
